Nagu teada, õnnestus see tal täielikult. Saksa vägede tulekuga lahkus Laidoner Petrogradi. Põhjuseks oli asjaolu, et sakslased arreteerisid kõik nende haardeulatusesse jäänud Vene luureohvitserid. Petrogradis viibides täitis mitmesuguseid keerulisi ülesandeid. Laidoner edendas Eesti tolleaegset peamist diplomaatilist püüet hankida Lääne suurriikide tunnustust Eesti Vabariigile. Tema juhtimisel loodi salajane aparaat, mis viis oma agendid Nõukogude julgeolekuorganitesse, valmistas valedokumente ja toimetas eestlasi põhja. Laidoneri juhtimisel töötav luurevõrk kogus hindamatu väärtusega informatsiooni Punaarmee ja Venemaa olude kohta. Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega. Laidoner jõudis tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi loodavate Eesti vägede vastu. Esimeseks Laidoneri ülesandeks oli Briti laevastiku toomine Tallinna
Petrogradis viibides täitis mitmesuguseid keerulisi ülesandeid. Laidoner edendas Eesti tolleaegset peamist diplomaatilist püüet hankida Lääne suurriikide tunnustust Eesti Vabariigile. Sama tähtis oli ka Laidoneri tegevus Venemaale jäänud eesti sõjameeste koondamisel ja edasitoimetamisel Põhja-Venemaal maandunud liitlasvägede juurde. Võib öelda, et siin käitus Johan professionaalse luureohvitserina. Tema juhtimisel loodi salajane aparaat, mis viis oma agendid Nõukogude julgeolekuorganitesse, valmistas valedokumente ja toimetas eestlasi põhja. Laidoneri juhtimisel töötav luurevõrk kogus hindamatu väärtusega informatsiooni Punaarmee ja Venemaa olude kohta. Johan Laidoner 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 Peale Saksamaa lüüasaamist ja I maailmasõja lõppu (11. nov. 1918) viis Saksamaa oma väed Eestist välja. Vangistusest naases Konstantin Päts ja temaga eesotsas alustas uuesti tööd Ajutine Valitsus. Nõukogude Venemaa ei tunnistanud aga Eesti iseseisvust ja 28.
Tänu neile kontaktidele edendas Laidoner Eesti tolleaegset peamist diplomaatilist püüet hankida Lääne suurriikide tunnustust Eesti Vabariigile. Vähemalt sama tähtis oli ka Laidoneri tegevus Venemaale jäänud eesti sõjameeste koondamisel ja edasitoimetamisel liitlasvägede juurde. Võib öelda, et siin toimis ta professionaalse luureohvitserina. Tema juhtimisel loodi terve salajane aparaat, mis viis oma agendid Nõukogude julgeolekuorganitesse, valmistas valedokumente ja toimetas eestalsi põhja. Kogu operatsiooni humaanseks sihiks oli eestlastest ohvitseride päästmine punase terrori küüsist. Poliitiliseks tagamõtteks oli eesti väeosa loomine Antandi interventsioonvägede juures. Nii sai Eestit otseselt siduda lääneliitlaste blokiga, mis muidugi kergendas diplomaatide tööd Eestile tunnustuse hankimisel. Peale selle kogus Laidoneri
kõige olulisemat vahendit, kuidas tugevdada oluline kontrollida, kes millist ametikohta täitis. sõja ajal nõrgenenud partei ja nõukogude Seepärast koostati eraldi niisuguste aparaadi kaadrit. Ka tuli neid suunata ametikohtade loetelu, mille täitjad tuli partei julgeolekuorganitesse. Demobiliseeritute käe liinis kinnitada. Kujunes välja nn. parteino käik oli võimude range kontrolli all. Sõjaväe menklatuur. Selle hulgas domineerisid partei teenistusest vabastatute töölesuunamisega ja võimuorganite aparaaditöötajad, s.t. inime hakkasid tegelema vabariiklikud komisjonid
Petrogradis viibides täitis mitmesuguseid keerulisi ülesandeid. Laidoner edendas Eesti tolleaegset peamist diplomaatilist püüet hankida Lääne suurriikide tunnustust Eesti Vabariigile. Sama tähtis oli ka Laidoneri tegevus Venemaale jäänud eesti sõjameeste koondamisel ja edasitoimetamisel Põhja-Venemaal maandunud liitlasvägede juurde. Võib öelda, et siin käitus Johan professionaalse luureohvitserina. Tema juhtimisel loodi salajane aparaat, mis viis oma agendid Nõukogude julgeolekuorganitesse, valmistas valedokumente ja toimetas eestlasi põhja. Laidoneri juhtimisel töötav luurevõrk kogus hindamatu väärtusega informatsiooni Punaarmee ja Venemaa olude kohta. Vabadussõda 28.11 1918-03.01 1920 Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega, Eestil puudus tõeline vägede ülemjuhataja- isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust. Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud
annaabi.ee 
