Reporter jätkab rääkides Bornhöhe teosest ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Peagi tõuseb rahva seast pikk musta kaabu ja lihtsalt riietusega turskem mees. Rahvas on vaimustatud kui too lava poole sammub, kus ta junkruga kähmlusesse satub. Pealtvaatajad jälgivad pingsalt sündmustikku. Musta kaabuga mees, kelleks oletub Vürst Gabriel, lööb junkrult mõõga käest. Sündmuspaigale jõuab ka Agnes, junkru tulevane abikaasa, kes uurib toimuvat ja hiljem palub julgel talupojal junkru mõõga tagastada. Vürst Gabriel lahkub lavalt Agnesele kaabut kergitades. Publik ja ka kirjanik ise on vapustatud näitetükist. Plaksutamine on vali ja jätkuv, paistab, et pealtvaatajatele väga meeldib just etendatud teos. Reporter väidab, et Bornhöhe oli üks Eesti esimestest jalgrattaomanikest. Bornhöhe kinnitab seda ja räägib, et ta kirjutas sellest ka raamatu. Kõik osalejad kogunevad lavale ja peagi on kuulda tsitaati Bornhöhe kuulsamaist teosest ,,Tasuja".
sepikojas nähtud. Ta läks sinna, kukkus Priidule kaela, kuid Priidu näitas talle ainult ust. Sestsaadik luusis ta tihti sepikoja ümber, et oma poega näha. Ühel õhtul nägi ta Priidut ja Villut metsa poole kõndimas, loomulikult läks Krõõt neile järele. Sepp ja Priidu kadusid viimaks lumiste küngaste ja nende peal olevate valliriismete vahele. Krõõt teadis väga hästi mis paik see on. Kui ta tükil ajal enam kedagi seal ei kohanud astus ta ise julgel sammul varemete vahele ja jäi juttu kuulama. Ta kuulis seppa rääkimas kuidas nad kavatsevad sõjaga peale hakata. Küll teised rahvad meile appi tulevad, selles oli ta kindel. Kõigepealt peab Viljandi lossi kätte saama, et vaenlastel meie selja taga kindlat toetuspaika ei oleks. Selleks oli Villul juba plaan valmis. Toomepäeval kui Viljandi maakonna mehed tulevad kümnist lossi vedama, ronivad tugevad mehed viljakottidesse, need saadetakse lossi kui rüütlid magavad, siis mehed ronivad
teiste kaupade hind arvestades, näiteks 100 eurot pudeli piima eest?). Samuti ei ole lühiajaliselt võimalik kaupa väga suures koguses tarbida ega ratsionaalne tagavaraks koguda. Kujutage eeltoodud nõudluskõverad joonistel (kaks eraldi joonist). 14420715420128.doc 1 Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 Ülesanne 1.2. Juhan Julgel on puhkepäeval kuus tundi vaba aega ja ratsionaalse inimesena püüab ta seda kõige otstarbekamalt sisustada. Juhanil on kolm põhilist hobi: metsajooks, aiatöö ja bridzimäng. Juhani enesetunne sõltub valitud tegevusest ja sellele kulutatud ajast, enesetundele tema poolt antud pallhinnangud kajastuvad tabelis. Metsajooks meeldib Juhanile väga, pärast esimest jooksutundi on tema enesehinnang suurenenud 10 palli võrra
Nad tulid hulgakaupa mitmest küljest, libisesid kui kehata varjud üle tumedasti valgendav välja ja kadusid kõik «varemete vahele. Igal muul ajal oleks ebausklik Krõõt säherdust viirastust nähes kas hirmu pärast kohe surnud või vähemalt ülepeakaela plagama pannud; seekord ei tundnud ta hirmu, vaid oli valmis poega vaimudegi eest kaitsema. Kui juba tükil ajal enam ühtegi tonti näha ei olnud, astus Krõõt ise julgel sammul varemete 213 vahele, peitis end pimedasse nurka ja jäi kuulatama. Inimese hinge ei olnud kusagil näha, aga maa alt oli kauget, tumedat kõminat kuulda. Ettevaatlikult edasi ronides ja roomates leidis Krõõt, et kõmin ühe pool-lagunenud võlvialuse hakatuses kõige selgemini kuulda oli. Ta hakkas võlvialust mööda edasi kobama ja nägi varsti eemalt tulevalguse ktuma. Krõõt värises kui palavikus, aga uudishimu ja poja nägemise igatsus kihutasid teda edasi. Kõminat võis
annaabi.ee 
