aasta andmed). ELU andmestik esitatakse ajalises mõõtmes kvartaalsete ning poolaasta tulemustena. Alates 2014 aastast on igas kvartalis planeeritud valimi suuruseks 2000 vastajat, ühel uuringuperioodil 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse ühel uuringuperioodil kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Vastajate valikul lähteaadressil rakendatakse nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna üle 15-aastase liikmega, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Täiendavalt rakendatakse vastaja valikul vanuselisi kvoote (igas valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kahte 60-74-aastast ning ühte üle 74-aastast inimest)
üldistan: · Kultuur on elulaad, mis tugineb mingisugusele ühiste tähenduste süsteemile. · Ja kultuuri antakse edasi põlvest põlve. Siin tekib kohe paar küsimust, mis oluliselt haakuvad ka tänase teemaga: · Esiteks: mis on see põhjus, mis determineerib või koondab selle järjepideva ühisuse enda ehk siis kultuuri. · Teiseks, kas see põhjus asub kultuurist väljaspool või liigendub kultuur oma sisemiste seaduste abil. Juhulikkuse printsiipi seletusena, eriti teadusliku seletusena, arvesse võtta ei saa. 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 2 · Kolmandaks: kui suur peab olema see ühisala, mida jagatakse. Kuidas on omavahel seotud mõisted tsivilisatsioon ühiskond kultuur väiksem subkultuur. · Neljandaks: kas ja kuidas transformeeruvad mingi määratletud ühisosa, nt mingi rahvuslikukultuuri-sisesed seaduspärad. Ehk kuidas on seotud kultuuri ja ajaloo areng
(süüdistusversiooni paikapidavuses), mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad asjaolusid kajastavad. See, kas mingi teo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi teo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendeid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist
Kaudsed ja otsesed tõendid puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendeid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli
annaabi.ee 
