Allikas ja Dante ,,Jumalik komöödia"; itaaliakeelne Rüütlikirjanduse süzeed Eeskuju: ,,Decameron". Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või on neid anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud.
näitab asi korras olevat. Sellest võib järeldada, et ka kodune kasvatus ei ole soovitaval kõrgusel, mis õpilaste ülespidamises ja korras soovimatuid tagajärgi annab. Üldse paistab, laste elu jälgides, et mbruskonna rahva moraalne elu on allamäge libisemas: joomine, kerge lõbu - simmanid ja muud labased lõbud on igapäevaseks nähtuseks saanud. 1927-1928 Elavat läbirääkimist kutsus esile prl. M. Sarve (õpetaja) referaat laste karistamisest. Tuldi otsusele: äärmistel juhtumistel võib kasvatamises ka füüsilist karstust tarvitada. Üldiselt aga rõhutati, et praeguse ajal laste normaalne kasvatus kodudes palju soovida jätab. Õpilaste ülalpidamises ja elukombetes tuli ette kurvastavaid nähtusi, iseäranis V kl. poisslaste seas. Tuli ilmsik, et V kl. õpilane J. Mihkelson tarvitab liikvat ja oli seda ka kaasõpilastele pakkunud. Pedagoogika nõukogus oli asi harutusel, kus jaoskonna arst toonitas, et liikva tarvitamine ei ollagi kahjulik 1936-1941 14
Sellest võib järeldada, et ka kodune kasvatus ei ole soovitaval kõrgusel, mis õpilaste ülespidamises ja korras soovimatuid tagajärgi annab. Üldse paistab, laste elu jälgides, et mbruskonna rahva moraalne elu on allamäge libisemas: joomine, kerge lõbu - simmanid ja muud labased lõbud on igapäevaseks nähtuseks saanud. 1927-1928 Elavat läbirääkimist kutsus esile prl. M. Sarve (õpetaja) referaat laste karistamisest. Tuldi otsusele: äärmistel juhtumistel võib kasvatamises ka füüsilist karstust tarvitada. Üldiselt aga rõhutati, et praeguse ajal laste normaalne kasvatus kodudes palju soovida jätab. Õpilaste ülalpidamises ja elukombetes tuli ette kurvastavaid nähtusi, iseäranis V kl. poisslaste seas. Tuli ilmsik, et V kl. õpilane J. Mihkelson tarvitab liikvat ja oli seda ka kaasõpilastele pakkunud. Pedagoogika nõukogus oli asi harutusel, kus jaoskonna arst toonitas, et liikva tarvitamine ei ollagi kahjulik 1936-1937
tuleb 40 joomapaika.13 Struck rõhutab, et Võru on matslikumaks muutunud. Ta arvas, et Võrul oleks olnud võimalus taas esile tõusta koolilinnana, selle asemel, et majadesse õllepoode ja joogikohti rajada.14 Võru 150. juubeli puhul ilmunud artiklis ,,Wanad Wõrulased jutustawad" kirjeldatakse Võru linna kunagist ööelu nii: ,,Loomulikult leidis Juula-kõrtsis asset rohkelt pahandusi ja korrarikkumisi, kus Upfelbaumil, Rõiwul ja ööwahtidel rohkelt tööd oli. Suurematel ,,juhtumistel" abistasid Upfelbaumi-Rõiwu 12 soldatit."15 Side ja transport. 1880ndate algul kurdeti Võrus selle üle, et esmaspäeval Võrus postitatud kiri jõudis alles reedel Tartus adressaadile. 1884. aastal pandi post Võru ja Tartu vahel liikuma kolm korda nädalas. 1886. aastal liideti posti- ja telegraafikontor Võrus.16 Linnasisene transport toimus isiklike hobuveokite ja sõidu- ning veovoorimeestega. Sõiduvoorimehed
annaabi.ee 
