kontaktrõngaste. 8)SAGEDUSMUUNDUR Tänapäeval on vahelduvvoolumasinate kiiruse sagedusreguleerimine muutunud valdavaks reguleerimisviisiks ning sagedusmuundurid nende ajamite põhikomponendiks. Traditsiooniliselt oli sagedusmuundur ette nähtud vaid mootori toitepinge ja sageduse sujuvaks reguleerimiseks. Tänapäeva sagedusmuunduritel on palju enam funktsioone. Sisuliselt kujutab sagedusmuundur koos mootoriga endast komplektelektriajamit. Tasisaldab nii toitemuundurit, andureid kui ka juhtseadet ja võimaldab ohjata nii elektriajami kui ka sellega käitatava töömasina või tehnoloogiaprotsessi keerukat automaattalitlust. Muunduri võrguliidese abil saab ajamit rakendada keerukates hierarhilistes või hajusjuhtimisega automaatikasüsteemides. Muunduril on ka ajami talitlusjärelevalvet võimaldav kasutajaliides.
paistab, siis on võimalik erinevate punase-rohelise-sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Kui üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn ,,surnud punkt". Näiteks kui ühe punkti punase värvi ekraanielement lakkab töötamast, siis on see punkt edaspidi valet värvi või kui ühe ekraanipunkti kõik vedelkristallid on kogu aeg pinge
paistab, siis on võimalik erinevate punase-rohelise-sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese „lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Kui üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn „surnud punkt". Näiteks kui ühe punkti punase värvi ekraanielement lakkab töötamast, siis on see
tõsta · Sujuvkäiviti vähendab käivitusvoolu ja momenti · Ühe sujuvkäivitiga võib käivitada korraga ka mitu mootorit Sagedusmuundur 30 · Käivitamine sagedusmuunduriga on efektiivseim viis asünkroonmootori käivitamiseks ning pöörlemiskiiruse reguleerimiseks · Tänapäevane sagedusmuundur kujutab endast terviklikku ajamiplokki, mis sisaldab toitemuundurit, andureid ja juhtseadet ning mis võimaldab juhtida elektrimootorit ja tema poolt käitavat töömasinat · Sagedusjuhtimisega vahelduvvooluajam on leidnud kasutust peaaegu kõigil aladel, kus enne rakendati alalisvooluajamit Ülesanne Tähtühenduses asünkroonmootori võimsus võllil on 20 kW, kasutegur 85,5 %, võimsustegur 0,79, tööpinge 230 V. Leida mootori käivitus- ja nimivool, kui käivitusvoolu kordsus on 5,5. Lahendust vaata vihikust!
see seda, et on vaja lisakäske akumulaatori ja B täitmiseks. Akumulaatori kõrval väga oluliseks registriks on käsuloendur (program counter), mille sisule liidetakse iga käsuvõtu järel +1 ja mis sisaldab täidetava või järgmise käsu aadressi. Erivajadusel (siirdekäskude puhul) saadetakse sellesse registrisse tavapärasest erinev siirdekoha aadress. Mikroprotsessor Tüüpilise mikroprotsessori struktuuriskeem (vaata järgmist joonist) sisaldab lisaks taktgeneraatorile juhtseadet (CU- Control Unit), aritmeetika- loogika seadet (ALU-Arithmetical and Logical Unit) ja hulga siseregistreid, samuti veel juhtmestikke (siine) andmete, aadresside ja juhtimissignaalide teisaldamiseks plokkide vahel. ALU võimaldab täita lihtsamaid aritmeetilisi loogilisi operatsioone: aritmeetilist liitmist, -lahutamist, nihutamist, loogilist korrutamist (loogilise-JA-operatsiooni) jne. Juhtimisseade juhib ja koordineerib ALU ja sisemiste registrite tööd arvutikäsu täitmise käigus
ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024x768x3 ehk siis 2359296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024x768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb meil vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistore, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Tulenevalt LCD ehitusest on LCD tööpõhimõte erinev CRT monitori omast. Peamiseks erinevuseks on see, et kui kineskoopmonitori puhul kirjutati pilti pidevalt üle ning selleks, et see inimese jaoks tunduks paigalseisev, tehti seda
Protsessori juhtskeem suurendab käsuloenduri sisu automaatselt ühe võrra pärast iga baidi lugemist mälust. Käsuloenduri sisu saab muuta ka vastavate käskudega. 8-bitises käsuregistris (Instruction Register) hoitakse iga käsu esimest baiti pärast selle mälust protsessorisse sisselugemist. Käsud ise võivad olla kuni kolmebaidised. Käsudekooder (Instruction Decoder) desifreerib käsuregistris oleva käsu koodi. Lihtsamalt öeldes, ta teeb kindlaks käsu sisu ja teavitab sellest juhtseadet. Olenevalt käsust tehakse selgeks järgmised asjaolud: - käsu pikkus (ühe-, kahe- või kolmebaidine), - ALU täidetav tehe, - andmete paiknemine, - aadresside paiknemine. Juhtautomaat, operatsiooniautomaat käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ja saadab andmed alusse, mis teeb vastavad tehted
juhtimisobjekti väljund ehk protsessi tulemus. Selleks, et tulemust kontrollida, peab seda mõõtma, mistõttu kuulub juhtimisobjekti koosseisu ka mõõteaparatuur ehk sensor, millele mõjuvad sõltuvalt ehituslikest omapäradest kas juhuslikud või süsteemsed vead. Juhuslikuks veaks võib olla temperatuuri mõju, väliste väljade olemasolu vms. Süsteemsed vead on tingitud aga mõõteriista täpsusest. Automaatjuhtimissüsteemi keskuseks võib pidada aga juhtseadet, mis asendab inimest, otsustades süsteemi väljundi üle, kui tegemist on tagasisidestatud süsteemiga või avatud süsteemi korral võtab eelnevalt arvesse võimalikud kõrvalekalded. Ka sellele süsteemi osale mõjuvad erinevad häiringud ning niisamuti, nagu pidi kohandama sensori signaali juhtseadmele, võib olla vajadus kohandada juhttoimet juhtimisobjektile, mis tähendab teist signaalimuundurit süsteemis [3]. Joonis 2.3. Automaatjuhtimissüsteem [3]
mille sisule liidetakse iga käsu täitmise järel käsu pikkus ja mis sisaldab täidetava või järgmise käsu aadressi. Erivajadusel (siirdekäskude puhul) saadetakse sellesse registrisse tavapärasest erinev siirdekoha aadress. 8 2.1. Mikroprotsessor Tüüpilise mikroprotsessori struktuuriskeem (vaata järgmist joonist) sisaldab lisaks taktgeneraatorile juhtseadet (CU- Control Unit), aritmeetika- loogika seadet (ALU- Arithmetical and Logical Unit) ja hulga siseregistreid, samuti veel juhtmestikke (siine) andmete, aadresside ja juhtimissignaalide teisaldamiseks plokkide vahel. ALU võimaldab täita lihtsamaid aritmeetilisi ja loogilisi operatsioone: aritmeetilist liitmist, -lahutamist, nihutamist, loogilist korrutamist (loogilise-JA-operatsiooni) jne. Juhtimisseade juhib ja koordineerib ALU ja sisemiste registrite tööd arvutikäsu täitmise käigus
2.1.1. Põhimõisted Arvutiks või raaliks nimetatakse universaalset programmjuhtimisega infotöötlusseadet, millega sooritatakse kõiki tuntud aritmeetika- ja loogikatehteid. Nimetus arvuti on õigustatud juhul, kui põhiliseks infotöötluse viisiks on arvutustehted või tekstid. Teistsuguse infotöötluse korral on seadet otstarbekas nimetada raaliks, eristamaks juhtimisülesannete lahendamiseks mõeldud eriseadmeid bürooarvutitest. Universaalset juhtseadet nimetatakse juhtraaliks. Eespool vaadeldud mikroprogrammautomaat võimaldab protsesside tsüklilist juhtimist, kuid seda on väga tülikas rakendada universaalse infotöötlusseadmena eriti siis, kui tuleb sooritada aritmeetika- ja loogikatehteid. Nendeks operatsioonideks on ette nähtud aritmeetika-loogikaplokk (ALU - arithmetic-logic unit). Aritmeetika-loogikaploki põhifunktsioonideks on mitmekohaliste kahendarvude summeerimine, nende nihutamine
annaabi.ee 
