Kasutatakse nt. Kappidel, kõlaris, tahvlil, mikromootorites. 2. Voolu magnetväli (lk 117, joonis 4.7, selgitus) Voolu magnetvälja avastas 1820. aastal H. Cr. Oersted. Magnetinõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Prantsuse füüsik A. M. Ampere avastas, et paralleelsed vooluga juhtmed mõjutavad üksteist. KI 1I 2e -7 N F= K =210 d A2 F jõud (N) I1, I2 voolutugevused juhtmetes (A) e juhtme pikkus (m) d juhtmetevaheline kaugus (m) 3. Kuidas mõjutavad üksteist kaks vooluga juhet? Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga... 1) Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju. 2) Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 3) Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub
samasuguse võime- tõmmata ligi teisi rauast esemeid. 7. Mida avastas Oersted oma katsega? Oersted uuris vooluga juhtmete mõju magnetnõelale. Ta märkas, et juhtme kohale viidud magnetnõel pöördub voolu sisselülitamisel juhtmega risti. Vastassuunalise voolu korral pöördub ka magnetnõel vastupidi. Sellest järeldas Oersted, et vooluga juhe mõjub nagu ehk vooluga juhtmel on magnetilised omadused. 8. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? Juhtmetevaheline jõud on seda suurem, mida suurem on neid läbiva voolu tugevus, mida pikemad on kohakuti jäävad lõigud ja mida lähemal juhtmed teineteisele asuvad. Jõud sõltub ka juhtmete asendist teineteise suhtes. Maksimaalne jõud mõjub vaid paralleelses asendis. Juhtmete ristumise korral magnetjõud ei mõju. 9. Defineeri voolutugevuse ühik "amper". Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille
AL = 32 mm 2 m CU = 57 mm 2 Mida suurem on juhtmevaheline kaugus ja mida väiksem on juhtmete läbimõõt, seda suurem on juhtmetevaheline magnetvoog ja liini induktiivtakistus. Koos liini pinge tõusuga suureneb juhtmetevaheline kaugus, seega mida kõrgem on liini pinge, seda suurem on liini induktiivtakistus. 1) Suure töökindlusega;
Ampere seadus kahe paralleelse vooluga juhtme vastastikmõju kohta Juhtme pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevustega neis juhtmeis ja pöördvõrdeline vahemaaga nende vahel I1 I2 l Kus k on võrdetegur, mille F=k väärtus sõltub ühikute valikust d Voolutugevuse ühik I1 I2 -voolutugevused I1 I2 l l – juhtme pikkus F=k d d – juhtmetevaheline kaugus Kui kahe paralleelse, lõpmata pika peenikese sirgjuhtme vahel, milles voolab ühesuguse tugevusega vool ja mille kaugus teineteisest on 1m, mõjub juhtme iga meetri kohta jõud 2*10-7 N, on voolutugevus juhtmetes 1A (amper) KOKKUVÕTTEKS • Voolu( st. liikuvate laengute) ümber on miski, mis mõjub vooluga juhtmele jõuga • See miski on ainult liikuvate laengute ümber. • Sellel miskil on suund. Mis see miski on?
rõngassüdamikus on sama suur kui telgjoonel, on magnetvoog 46 I wS = B S = µa , l S südamiku ristlõikepindala ruutmeetrites l magnetahela keskmine pikkus. Rõngaspooli omapäraks on asjaolu, et magnetväli tekib ainult rõngassüdamikus. Väljaspool rõngaspooli magnetvälja ei teki. 3.5 Rööpvoolude vastastikune mõju Vaatleme juhtumit, kui on kaks juhet rööbiti ja voolud samasuunalised. Juhtmetevaheline kaugus on a. Vasakpoolne (esimene) juhe tekitab magnetvälja. Teine juhe on selle magnetväljas. Juhtmete vahel tekib jõud F = B I l . Vasaku käe reegli järgi tekib jõud sissepoole tõmbejõud. Samamoodi ka esimeses juhtmes. Siit järeldus: samasuunalised voolud tekitavad tõmbejõu. Vastasuunalised voolud tekitavad tõukejõu. Jõud on võrdsed. Selle jõu arvutamiseks on teada magnetvälja tugevus I H= . 2 R Valemist B = µa H .
annaabi.ee 
