ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. U=A/q ühik 1V. 22. Mida näitab potentsiaal? Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. tähis gamma. gamma=W(pot. energ)/q(laengu suurus). 23. Mida näitab Lorentzi jõud? Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtmeotstel tekkiva pinge suurus? Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. 24. Mis on elektromotoorjõud,mida see näitab? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Millest sõltub pinge juhtme otstel, mis tekib magnetväljas? U = vI B*sin gamma v - juhtme liikumise kiirus (m/s)
voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolusuuna ha magnetvälja suuna vahel. 21. Mida näitab pinge (VÜT)? Pinge näitab kui suur töö tehakse ühikulise laengu viimisel ühest punktist teise. Pinge näitab kahe punkti potensiaalide vahet. 22. Mida näitab potentsiaal? Kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. 23. Mida näitab Lorentzi jõud? Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtmeotstel tekkiva pinge suurus? Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorenzi jõudu saab määrata vasaku käega. 24. Mis on elektromotoorjõud,mida see näitab? On vooluallika maksimaalne pinge ja näitab kui suur kogu töö tehakse, et ühikuline positiivne laeng viia läbi kogu vooluringi. Ühik on V 25. Faraday seadus (VÜT). Faraday induktsiooniseadus ütleb, etinduktsiooni emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega
tõenäoliselt sageli punast värvi väike silinder, mille mõlemast otsast traat välja tuleb. Iseenesest aga käituvad takistina ka tavalised lambipirnid ja mõned muudki elektroonikaseadmed. Lihtsal takistil on keskkonnaoludest suhteliselt sõltumatu väärtusega takistus. Samuti on tal lubatud suurim eralduv võimsus, mille ületamisel võib takistist välja tulla ,,hall mull" ehk tossupilv ning komponent pole pärast seda enam kasutatav. Takistuseks nimetatakse juhtmeotstel ehk klemmidel oleva pinge (surve, voltides) ning takistit läbiva voolu (elektronide voog, amprites) suhet. Mida suurem takistus, seda vähem läheb sama pinge juures takistist voolu läbi. Takistil soojusena eralduv võimsus (wattides) leitakse takisti klemmidele pandud pinge ning takistit läbiva voolu korrutisena. Põhivalemid siis: U/I=R U*I=N N I= Kui veidi avaldada, siis leiab sealt, et R
punast värvi väike silinder, mille mõlemast otsast traat välja tuleb. Iseenesest aga käituvad takistina ka tavalised lambipirnid ja mõned muudki elektroonikaseadmed. Lihtsal takistil on keskkonnaoludest suhteliselt sõltumatu väärtusega takistus. Samuti on tal lubatud suurim eralduv võimsus, mille ületamisel võib takistist välja tulla ,,hall mull" ehk tossupilv ning komponent pole pärast seda enam kasutatav. Takistuseks nimetatakse juhtmeotstel ehk klemmidel oleva pinge (surve, voltides) ning takistit läbiva voolu (elektronide voog, amprites) suhet. Mida suurem takistus, seda vähem läheb sama pinge juures takistist voolu läbi. Takistil soojusena eralduv võimsus (wattides) leitakse takisti klemmidele pandud pinge ning takistit läbiva voolu korrutisena. Põhivalemid siis: U/I=R U*I=N N I= Kui veidi avaldada, siis leiab sealt, et R
annaabi.ee 
