Elektrivälja kondensaatori energia muutub voolu magnetvälja energiaks. 19. Kuidas nimetatakse nähtust, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel planeedil liikuma? Nihkevool 20. Kuidas nimetas Maxwell elektri- ja magnetnähtuste ühist alget? Elektromagnetväljaks 21. Milleks on Thomsoni valem vajalik,kirjuta ka valem? Tähised. T = 2 LC 22. Miks levib elektromagnetlaine ruumis? Magnetväli põhjustab mitte ainult laengukandjate vahetu liikumise(juhtivusvoolu) , vaid elektrivälja muutuse tühjas ruumis(nihkevoolu) 23. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 24. Millised kiirgused on elektromagnetlainete skaalal? Madalsageduslained , raadiolained, optiline kiirgus, röntgenikiirgus, gammakiirgus, 25. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Elektromagnetlaineid kasutatakse inimese teenistuses. Raadioside, mikrofon, valjuhääldi, televisioon , radar 26. Mis on kvant
3.1.2 Dielektrikute elektrijuhtivus Vaatleme siin ainult tahkeid dielektrikuid, kuigi ka gaasid ja suur osa vedelikke on dielektrikud. Polarisatsiooniprotsessidega, mis on ju laengute liikumine (nihkumine), kaasneb polarisatsioonivool, nagu igasuguse laengute liikumisega. Alalispinge korral esineb polarisatsioonivool ainult pinge sisse- ja väljalülitamise hetkel, vahelduvpinge korral aga pidevalt. Kõigis tehnilistes dielektrikutes esinevad ka vabad laengukandjad, mis tekitavad nn juhtivusvoolu. Koguvool on polarisatsioonivoolu ja juhtivusvoolu summa. Dielektriku isolatsioonitakistuse leidmisel arvestatakse ainult juhtivusvoolu, st on takistus alalispinge korral: Ris = U / I - Ipol Dielektrikute korral tehakse vahet ruumi- ja pinnatakistuse vahel. Pinnatakistus on dielektriku pinnal olevate elektroodide vaheline takistus (joonis 3.5). Pinna eritakistuse saamiseks tuleb arvestada elektroodide vahelist kaugust l ja elektroodi pikkust d. Pinna eritakistus S avaldub
S S – voolu ristlõikepindala Nihkevoolu põhjustab polarisatsioon, st seotud laengute piiratud nihkumine dielektrikus: abs = D/ t Elektron- ja ioonpolarisatsiooniga seotud vool on väga lühiajaline ja seda ei suudeta tavaliselt fikseerida. Kadudega polarisatsiooniga seotud vool on kestvam ja seda nimetatakse absorbtsioonivooluks. Juhtivusvoolu põhjustavad dielektrikus olevad vabad laengukandjad (ioonid, molioonid ja väga harva vabad elektronid) Juhtivusvoolu määramine: E δ = n q vk Kui dielektrikus on ainult ühemärgilised laengukandjad, siis vk1 +q1 j
laiemale ülesannete hulgale. Otseseks järelduseks Maxwelli võrranditest on nn. pidevuse võrrand. Võtame divergentsi I võrrandi mõlemast poolest Kuna ja Maxwelli III võrrandist saame pidevuse võrrandi kujul saame pidevuse võrrandi kujul ***Juhtivusvoolu tiheduse välja allikaks on muutuv laengutihedus.***Vaatleme voolutiheduse välja ruumi mingis osas, mis ei sisalda muutuvaid laenguid. Järelikult vool kas puudub üldse või on vaadeldavasse ruumi sisenevate voolujoonte arvuga. Järeldus on õige ka iga teise ruumiosa kohta, milles puuduvad muutuvad laengud. Seega voolujooned on pidevad. Pidevuse võrrandist tuleneb laengu jäävuse seadus. Integreerime võrrandi 2.3.1 ruumis V
Seetõttu on neil pot. energia. Laetud juhi pinnal olev pot. energia: Π=½*Σ(qi*φi) või lihtsamalt: Π=q*φ/2 Kondensaatori energia: Π=q*U/2 ALALISVOOL 18. Elektrivool. Voolutugevus ja voolutihedus. Elektrivool: Elektrivool on laengute suunatud korrapärane liikumine: positiivsed laengud välja suunas, negatiivsed vastassuunas. Elektrivoolu suunaks on positiivsete laengute liikumissuund. Elektrivoolu saab jagada juhtivateks vooludeks ja konvektsioonivooludeks. Juhtivusvoolu korral laengukandjad asuvad juhtivkandjas (pooljuht, plasma, jne). Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Plasmas on elektrijuhiks ioonid, pooljuhtides elektronid. Konvektsioonivool on juhul kui laetud osakeste vool eksisteerib. Nt: vihmapiisad, konveierilint. Elektrivoolu üks põhitunnus on magnetväli. Elektrivoolu iseloomustavad voolutihedus ja voolutugevus. Voolutugevus on skalaar, voolutihedus aga vektor. Voolutugevus: laeng ajaühikus läbi mingi pinna
Voolu suund ühtib teda esile kutsuva elektrivälja vektori suunaga. Voolu tekke ja olemasolu tingimuseks on vabade (liikumisvõimeliste) laengute olemasolu. Kui need laengud (laengukandjad) kuuluvad keskkonna koostisse (laenguga mikroosakesd elektrijuhis), nimetatakse tekkivat voolu juhtivusvooluks. Kui laengu ümberpaiknemisel osalevad makrokehad (laetud kuulikesed katses, liikuv elektriseeritud lint), on tegemist konvektsioonvooluga. Loengus käsitleme edaspidi ainult juhtivusvoolu. Voolu iseloomustavad suurused Voolutugevuseks nimetame ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengut Alalisvoolust räägime siis, kui elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu. Praktikas kasutatakse alalisvoolu valemeid ka muutuva voolu korral -- juhul, kui muutused on nii aeglased, et elektromagnetilise induktsiooni mõju võib arvestamata jätta. Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud
kogu selle aja vältel, mil dielektrik asub elektriväljas. roodide pikkus, m ja l elektroodide vaheline Tehnilistes dielektrikutes esineb alati ka väike hulk kaugus, m. vabu laengukandjaid, enamasti ioone. Nende liiku- Gaaside elektrijuhtivus on väga väike. Laen- mine elektrivälja mõjul põhjustab juhtivusvoolu. gukandjateks on enamasti kõrvalise ionisaatori Seega koosneb dielektrikut läbiv vool i kahest (ultraviolettkiirgus, kosmiline kiirgus jms.) mõjul komponendist: tekkinud ioonid. Sellist juhtivust nimetatakse sõltu- i = in + ij ; vaks juhtivuseks
annaabi.ee 
