Kumbki keha omab teise elektriväljas potentsiaalset energiat. Potentsiaalid tekitatakse vaadeldavas kohas teise laengu poolt kaugusel r. 21. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. - Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutihedus: Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24
energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia. Nagu üksiku keha energia. Potensiaali loeme ühe plaadi suhtes. Potensiaalide vahe võrdub pingega kui puudub emj allikas. Elektrostaatilise välja energia. Saadud avaldis on elektrivälja energia ruumitihedus ja sisaldab ainult elektrivälja energia parameetreid E ja D. 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutugevus on laeng ajaühikusläbi juhi ristlõike.Voolutihedust kasutame elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal.
energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia. Nagu üksiku keha energia. Potensiaali loeme ühe plaadi suhtes. Potensiaalide vahe võrdub pingega kui puudub emj allikas. Elektrostaatilise välja energia. Saadud avaldis on elektrivälja energia ruumitihedus ja sisaldab ainult elektrivälja energia parameetreid E ja D. 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutugevus on laeng ajaühikusläbi juhi ristlõike.Voolutihedust kasutame elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal.
ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. φ A=∫ C∗φ∗dφ 0 Laetud kondensaatori energia: φ 2 2 2 2 C∗φ C∗∆ φ C∗U q∗U q A=∫ C∗φ∗dφ= = = = = 0 2 2 2 2 2∗C Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. J =e∗n∗⃗S∗⃗u Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Elektrivoolu kaks liiki: Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. ⃗ F =q∗⃗ E Keha omandab elektriväljas kineetilise energia
Kumbki keha omab teise elektriväljas potentsiaalset energiat. Potentsiaalid tekitatakse vaadeldavas kohas teise laengu poolt kaugusel r. 80. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia 81. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. - Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega. 82. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud
Teine mahtuvusliku voolu komponent läbi rikkekoha tekib neutraali nihkepinge U N mõjul: I C = -U N j( C A + C B + CC ) . (3.40) See vool koosneb omakorda kolmest komponendist, mis omavahel faasis olles läbivad elektrivõrgu kõigi faaside mahtuvusi. Lühisvoolu komponent I C moodustab põhilise osa mahtuvuslikust nulljärgnevusvoolust 3I 0 . Kolmas voolukomponent I G = -3U N G on isolatsiooni juhtivusvool. Ka see voolukomponent kujutab endast nulljärgnevusvoolu. IC IG Kahe viimase voolukomponendi iseloomustamiseks saab kasutada jn 3
W 0 W e V W e V 3. DIELEKTRIKUD 3.1 DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS Erinevalt juhtivatest ainetest on dielektrikus peaaegu kõik laetud osakesed seotud aatomisiseste, molekulisiseste või molekulidevaheliste jõududega. Seepärast on ka välise elektrivälja mõjul vabade elektronide või ioonide poolt elektrilaengute edasikandumisest tekkiv juhtivusvool tühiselt väike. Dielektrikus esinevatest nähtustest omab erilist tähtsust polarisatsioon Polarisatsiooniks nimetatakse seotud laengute piiratud nihkumist või dipoolsete molekulide orienteerumist dielektrikus välise elektrivälja mõjul . Dielektriku viimisel välisesse elektrivälja hakkavad aine molekulide laetud osakestele mõjuma mehaanilised jõud. Need jõud kutsuvad esile molekulide sees positiivse laenguga osakeste nihkumise välja suunas ja
elektrienergiaks. 48. Nihkevool. Nihkevool on kõikjal, kus on muutuv elektriväli. Kui pole muutuvat elektrivälja, pole ka nihkevoolu. Muutuva elektrivälja ja selle mõjul tekkiva magnetvälja seose kindlakstegemiseks võttis Maxwell kasutusele nn nihkevoolu mõiste. Vaatleme kondensaatorit sisaldavat vooluringi. Vabade laengukandjate liikumine, st juhtivusvool, leiab aset kogu vooluringis, va kondensaatori 26 katetevahelises pilus. Järelikult katkevad juhtivusvoolu jooned kondensaatori katete sisepinnal. Seevastu eksisteerib katetevahelises ruumis vahelduv elektriväli, mida võib iseloomustada elektrinihkega
..5 (aga näiteks destilleeritud vee on u. 80). Praktiliselt kasutatavatel neutraalsetel tahketel dielektrikutel on väärtus tavaliselt 2,0...4,0, polaarsetel orgaanilistel dielektrikutel ja klaasidel 4,0...10, kondensaatorkeraamikal võib väärtus ulatuda mõne tuhandeni. Teatud erilisel dielektrikute grupil, mida nimetatakse senjettelektri- Sele 3.1. Voolud dielektrikus. kuteks, on veelgi suurem, ulatudes mõnekümne in nihkevool, ij juhtivusvool tuhandeni. Olgu siin nimetatud veel kaks erandlikku Mahueritakistuseks nimetatakse antud mater- dielektrikute gruppi piesoelektrikud ja elektreedid. jalist valmistatud 1 m servapikkusega kuubi takis- Piesoelektrikutel tekib polarisatsioon mehhaanilise tust, kui elektroodideks on kuubi vastastahud ja vool deformatsiooni toimel, elektreedid aga jäävad pärast piki kuubi pinda puudub. Mahueritakistuse ühikuks
annaabi.ee 
