iseseisvaks, siis sellega kaasnes ka suur soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Kõik see tõi kaasa meie tolleagses vabariigis hulga muutusi, mis omakorda viisid 1934. aastal valitsemiskorra muutumiseni. Kuid mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Eestis ei olnud enne 1934. aastat presidenti. Oli vaid riigivanem, kes oli nii peaministri eest kuid täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Kuna oli palju erakondi, siis tänu sellele olid ainult koalitsioonid ning Eestit juhtisidki koalitsioonivalitsused. Koalitsioonivalitsused aga ei püsinud ning tekkisid sagedased valituskriisid. Seda peeti ebanormaalseks ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke rakendada. Kui 1930. aastate algul tabas Eestit majanduskriis, siis süüdistatigi selles Riigikogu. Leiti, et on vaja leida meie vabariigile president ning riigkogu õigusi hoopistükis kärpida. Et aga leida riigile president, kes omaks laialdast võimu, tuli muuta põhiseadust, mille oli 1920
Kui Koch 1842. a löpul lahkumispalve esitas, pandi Jannsen tema asemele Vändra kösterkoolmeistriks. Märtsis 1843 peeti Jannseni ja tema endise öpilase, saksa päritoluga Röusa piimarentniku tütre Anette Juliana Emilie Kochi pulmi. Sama aasta detsembris sündis Lydia (Koidula), kelle kumne aasta jooksul järgnes veel 5 last. Pere suurenemile tekitas vajaduse hankida lisa kasinale kösterkoolmeistri palgale. Eelköige vist rahamured juhtisidki Jannsenit katsetama kirjapöllul. Tema debüüt kirjamehena igal juhul öigustas ennast majanduslikus möttes: ,,Sioni-Laulu- Kannel" I (1845), mis sis 333 laulu, paistir omaaegse vaimuliku kirjanduse seast silma sorava tölke poolest ja elas üle mitu trükki hiiglasuure üldtiraaziga. Jannsenil oli juba algusest peale ka tösisemaid kavatsusi. Samal aasta, mil ilmus tema esikraamat, tegi ta katset saada ajalehe
Bulgakovi on raske hinnata, sest raske saatusega ja tollastes tingimustes väga omanäolist loojat on raske mõista. See ei ole frankensteini lugu. Tehniliselt võib-olla aga autor ei vaeva end hetkekski mõttega, kas see üldse ükskõik mis timgimustes ka võimalik võiks olla. See on puhas ühiskonnakriitika, milles ulmeline taust on ainult vahend. Mõned arvavad, et koerast saab ühiskonnaheidik. Koerast ei saa ühiskonna heidik, vaid sellised «heidikud» juhtisidki siis ühiskonda. Raamat kaotab oma aktuaalsuse, kui keegi enam ei tea, mis haigus on proletariaadi diktatuur ja kui hävitavad on delle tagajärjed. Teose tegelaskond Preobrazenski professor, kirurg ja eksperimentaator, töötav selle üle, et si nooremaks teha neile näärmei transplanteerides. Talvel toob koju kodutu koera, annab talle nime Sarik ja kasutab keda katseloomana ja koos dr. Bormentaliga teevad talle aju operatsiooni.
Bulgakovi on raske hinnata, sest raske saatusega ja tollastes tingimustes väga omanäolist loojat on raske mõista. See ei ole frankensteini lugu. Tehniliselt võib-olla aga autor ei vaeva end hetkekski mõttega, kas see üldse ükskõik mis timgimustes ka võimalik võiks olla. See on puhas ühiskonnakriitika, milles ulmeline taust on ainult vahend. Mõned arvavad, et koerast saab ühiskonnaheidik. Koerast ei saa ühiskonna heidik, vaid sellised «heidikud» juhtisidki siis ühiskonda. Raamat kaotab oma aktuaalsuse, kui keegi enam ei tea, mis haigus on proletariaadi diktatuur ja kui hävitavad on delle tagajärjed. Teose tegelaskond Preobrazenski professor, kirurg ja eksperimentaator, töötav selle üle, et si nooremaks teha neile näärmei transplanteerides. Talvel toob koju kodutu koera, annab talle nime Sarik ja kasutab keda katseloomana ja koos dr. Bormentaliga teevad talle aju operatsiooni.
Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega. Vanderbilti Ülikooli õppejõud Keivan Stassun ütleb, et varjutavad kaksiktähed on meile võtmeks, et mõista äsja tekkinud tähtede elulugu. Tema ja Robert D. Mathieu WisconsinMadisoni Ülikoolist juhtisidki uurimisprojekti. Varjutavad kaksikud on tähepaarid, mis pöörlevad ümber telje, mis on maa suhtes sobiva nurga all. Selline asend võimaldab astronoomidel tähepaari heleduse muutumist jälgides kindlaks teha, kui kiiresti nad teineteise ümber tiirlevad ja seda isegi siis, kui üksikuid tähti ei suudeta eristada. Newtoni seadusi kasutades on nende admete põhjal võimalik arvutada tähtede mass.
annaabi.ee 
