terviklikkust, mistõttu seda ei saa osade kaupa vaadelda. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ülesanded. Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Edukuse mõõdupuuks on töötulemused, mille kindlaksmääramisel tuginetakse protsessidele, toodetele või mingile konkreetsele tegevusele. Eesmärgiline juhtimine on oluliseks juhtimisteooriaks, mis sai alguse möödunud sajandi keskel ning selle autoriteks loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit. Eesmärgilise juhtimise baasil kujunesid hiljem välja tema mitmed edasiarendused, sh tulemusjuhtimine ja tasakaalustatud mõõtmismudel. 3 Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud
konkreetsele teenusele. TQM-i juured pärinevad Jaapanist 1950. aastate algusest ning tema rajajaks loetakse Edward Demingut. (Dessler, 1995: 490-491) 8 Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria 2.1.1.2. Eesmärgiline juhtimine Eesmärgiline juhtimine (Management by Objectives, so MBO) on oluliseks juhtimisteooriaks, mis sai alguse möödunud sajandi keskel ning selle autoriteks loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit (Dessler,1995: 100; Gibson, Ivancevich, Donnelly, 1991: 662). Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd.
Juhi ülesandeks on kujundada tingimused ning julgustada alluvaid enda ja organisatsiooni eesmärke saavutama. Töötajaid on vaja motiveerida, tasakaalustades töö eesmärgid ja tasud nende eesmärkide realiseerimise eest. Võimaldades inimesel loominguliselt töötada saab ta kasutada oma loomingulist potentsiaali ja saavutab head töötulemused. Vastavalt oma tõekspidamistele kujundavad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. McGregor nimetab Y-teooriat uueks juhtimisteooriaks. Uue juhtimise rakendamiseks on vajalik kasutada detsentraliseerimist, delegeerimist, töö rikastamist, mõjutavat juhtimist ja tagasisidet. McGregor rõhutab, et olenevalt vajadusest ja olukorrast tuleb kasutada nii X- kui ka Y-tüüpi juhtimist. Kui X-tüüpi autokraatlik juhtimine tekitab enamuses inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimisega liialdamine võib kaasa tuua kaose. Seega tuleb tasakaalustatult kasutada mõlemat tüüpi juhtimist
76 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 48 77 Dessler, G. Managing Organisations. In an Era of Change. The Dryden Press, 1995, lk. 490-491 Paralleelselt pööratakse suurt tähelepanu ka töötajatele, kaasates neid organisatsiooni juhtimisse. Edukuse mõõdupuuks on töötulemused, mille kindlaksmääramisel tuginetakse protsessidele, toodetele/teenustele või mingile konkreetsele tegevusele. 2.4.4.1.2. Eesmärgiline juhtimine Eesmärgiline juhtimine on oluliseks juhtimisteooriaks, mis sai alguse XX sajandi keskel ning selle autoriteks loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit.78 Eesmärgiline juhtimine hakkas levima 1950-ndatel aastatel, mil Drucker rakendas esmakordselt nimetatud meetodit General Electric's.79 Eesmärgilise juhtimise baasil kujunesid hiljem välja tema mitmed edasiarendused, sealhulgas tulemusjuhtimine ja tasakaalustatud mõõtmismudel. Nimetatud teooriate kompleksne käsitlemine võimaldab saada ka vastuse
annaabi.ee 
