Juhtimine TMO0010 2.loeng: Organisatsiooni ja juhtimise teooriad Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria? - Teadmiste, seaduspärasuste, reeglite, mudelite ja ühiste terminite süsteem, millest juhtimisteadlased ja praktikud oma töös lähtuvad. Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad:
juhtimisteooria, -kontseptsioonid, -koolkond jne., kuigi seda on tehtud. (Macharzina, 1995) Arvukate teooriate olemasolust ajendatuna on kujunenud väljend juhtimise teooriapadrik (management theory jungle), mille võttis kasutusele 1961. a. Harold Koontz, tähistamaks Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria juhtimisteoorias mitme oluliselt erineva koolkonna ja käsitlusviisi olemasolu (Mereste, 2003). Juhtimisteadlased ongi aegade jooksul püüdnud korrastatust luua. Seda on tehtud küllaltki erinevalt (Vadi, 2004: 78). Esiteks on toodud välja kaks kuni viis juhtimisteooriate rühma: 1) klassikalised ja nüüdisaegsed teooriad (Alas, 2001); 2) klassikalised, neoklassikalised, kvantitatiivsed, kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad (Türk, 2003). Edasi on nende all loetletud koolkonnad, kus see on osutunud võimalikuks (Vadi, 2004: 78).
need organisatsiooni tegevuse efektiivsust mõjutavad. Situatsioonilise lähenemisviisi kasutamise edukus sõltub suurel määral toimivate mõjurite ja nende mõju õigest kindlaks määramisest. Kui on võimalik olukorda analüüsida, mitmesuguste oluliste muutujate mõjumise määra kindlaks teha, siis ei ole vaja otsustada oletuste ja varasemate kogemuste põhjal, toimida katse ja eksituse meetodil. Mitmed juhtimisteadlased väidavad, et mõndade organisatsiooni tegevust mõjutavate mõjurite mõju on võimalik kindlaks teha. Niisuguste põhimuutujate kindlaks tegemine, eriti liidri rolli, organisatsiooniliste struktuuride ehitamise ja kvantitatiivsete hinnangute osas, on situatsioonilise lähenemisviisi kõige tähtsamaks panuseks juhtimisteadusesse. 3 2
erineda. Samal ajal on nende tegevuses, sõltumata ametikohast ja tegevusalast palju sarnast ja ühist: neil kõigil tuleb oma tööd planeerida, seda organiseerida ja kontrollida asjade käiku. Tegelda tuleb ka alluvate juhendamise (nende töö koordineerimisega) ja töötajate mõjutamisega. Need juhtimise liitfunktsioonid võimaldavad üheskoos hõlmata kõike seda, mida nimetatakse juhtimisprotsessiks. Erinevad juhtimisteadlased on juhtimisfunktsioone liigitanud erinevalt. Lähemalt vaatleme juhtimisfunktsioonide liigitusi ja funktsioonide sisu punktis 4.1. 1.1.4. Juhid ja juhtkond Juhid ja juhtkond esindavad juhtimisteaduses juhtimise personaalset või institutsionaalset mõõdet (vaata ka p. 1.2). Ettevõtet juhib kas juht kui üksikisik või juhtkond kui ,,ettevõtte igapäevase juhtimisega tegelev inimrühm"5, kuigi mõningaid ,,juhtimisfunktsioone" võivad tänapäeval täita ka vastavad tehnilised seadmed.
annaabi.ee 
