Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 2.1.2. Olukorrateooria Situatsiooniline lähenemine juhtimisstiilidele kerkis esile 1960. aastatel kui eelnevad teooriad ei suutnud enam seletada paljusid liidri käitumise aspekte. Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009) Olukorrateooriat käsitleb pikemalt Aleksandr Lukjanov (2002: 82-85)
* informeeriv juhtimisstiil juht otsustab ja viib veenmisega oma tahte läbi; * soovitusi andev juhtimisstiil juht informeerib ja kuulab alluvate arvamusi; * koostöövalmis juhtimisstiil grupi poolt väljatöötatud ettepanekutest teeb valiku juht; * osavõtlik juhtimisstiil grupp võib otsustada kokkulepitud raamides; * demokraatlik juhtimisstiil grupp otsustab autonoomselt, juht on koordineerija. Juhtimisstiilidele tuginevalt võib juhtimist kokkuvõtlikult jaotada tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud juhtimiseks. Tsentraliseeritus on tingimus, mille järgi õigus vastu võtta olulisi otsuseid kuulub tippjuhtidele. Detsentraliseeritus tähendab otsuste tegemise hajutamist ja paljude juhtimistasandite ja töötajate osavõttu otsustamisest. Juhtimise detsentraliseerimine on seotud delegeerimisega. Delegeerimine (delegation) on võimu jagamine alluvatega nii, et alluvad täidavad osa juhi ülesandeid
objektiivsete ja subjektiivsete ning tulemuse ja potentsiaali näitajate osas. Üksnes siis on 10 Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria võimalik tagada organisatsiooni tasakaalustatud areng ja tema kõrge kohanemisvõime muudatuste suhtes. (Siimon, Vadi, 2003: 52) 2.1.2. Olukorrateooria Situatsiooniline lähenemine juhtimisstiilidele kerkis esile 1960. aastatel kui eelnevad teooriad ei suutnud enam seletada paljusid liidri käitumise aspekte. Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009) Olukorrateooriat käsitleb pikemalt Aleksandr Lukjanov (2002: 82-85)
alljärgnevalt: · vastutus, · teenindamine, · väljakutse võimule, · muutustele kaasaaitamine, · õigeaegne lahkumine. Järgija mõjutab liidrit ja ka tema puhul saab rääkida ametlikumatest ja isiksusega seotumatest mõjuvõimu allikatest. Järgija isiklikud mõjuallikad: · teadmised, · asjatundlikkus, · pingutus, · veenmine. Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: · asukoht, · info, · juurdepääs inimestele. Analoogselt juhtimisstiilidele, mida juht kasutab, saab ka järgija mõjutada liidrit kasutades järgmise strateegiaid: · Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. · Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. · Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile.