tagamine. 3. Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on? Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsiaalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega;
5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii ka pitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsi aalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele; · laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos
Ühinemine, asub kahe eelneva vahel, mõlemast veidi. Selline gruppidevaheline suhe, kus soovib enda kultuuri säilitamist, kuid ka kontakti teise kultuuriga. Eestis ei tähenda, et venelased peaks muutuma eestlasteks, vaid soodustatakse kontakte, eesti keel, kodakondsus, kuid ka vene seltsid jne. Erinevad etnilised grupid säilitavad oma eripära ja gruppidevahelised piirid, kuid osalevad vôrdselt ühiskonna peamistes tootmis-, jaotus- ja juhtimisprotsessides. Seega, integratsioon tähendab etniliste hierarhiate kadumist, mis pôhjustaks erinevat juurdepääsu ressurssidele ning kôigi gruppide kaasalöömist ühiskonnas kui tervikus. Integratsiooni metafooriks on salatikauss, kus osad on eristatavad ning mitte vähem väärtuslikud kui teised. 4)Marginalisatsioon ei pea midagi tähtsaks - ei enda kultuuri säilitamist ega ka kontakti teistega. Integratsiooni tasemed Integratsiooni tasemed Missugused on integratsiooni tasemed
Juhtimisprotsess koosneb reast toimingutest, mis juhtimise puhul on kohustuslikud. Niisuguseid toiminguid nimetatakse juhtimisfunktsioonideks. Neid võib vaadelda erinevatelt positsioonidelt, näiteks võib rääkida äriühingu presidendi, finants- või turundusdirektorite, tsehhide ja osakondade juhatajate funktsioonidest, st käsitleda funktsioone seoses ühe või teise ametikohaga ja uurida nende erinevusi. Teisalt võib küsida , mida on ühist kõikide juhtide toimingutes või juhtimisprotsessides, milliseid üldisi tehnoloogiaid nad kasutavad. Kui analüüsida, millega ettevõtte juhid või nende asetäitjad iga päev tegelevad, saame ligikaudu järgmise pildi: 1) enda ja alluvate tööde planeerimine ja jaotamine päeva, nädala jne peale, töö efektiivsuse tõstmise kavad väljatöötamine, 2) alluvate üksuste jooksva töö ning päeva, nädala, kuu jne peale kavandatu täitmise kontrollimine ja hindamine, 3 Alas, R. Juhtimise alused. Tallinn: Külim. 2008, lk
annaabi.ee 
