suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks; Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See sõltub vaadeldavast objektist (toode, toodete grupp, tegevus jne.). 6 KULUDE MÕISTE JA LIIGID Seos juhtimisotsustega Mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud · Juhitavad kulud on sellised, mille suurust juht saab oma tegevusega kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad. Olulised ja ebaolulised kulud Juhtimisotsuste tegemisel ignoreeritakse ebaolulisi kulusid, mis on: Alternatiivide jaoks ühesugused Juba tehtud, st pöördumatud Nt varade soetamisel tehtud amortisatsioonikulud 7
Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud)
töölised. Heade tulemuste eest premeeriti töölisi nii rahaliselt ja suusõnaliselt, otsese ülemuse ja tegevjuhi poolt. Minu praktikal viibitud aja jooksul ei vallandatud, ega värvatud töölisi. Ettevõtte kontori- ja puhkeruumid kui ka töökoda olid tänapäevased ja maitsekalt sisustatud, mis loob töö tegemiseks meeldiva keskkonna. 4.2 Kaudselt tajutav kultuur XXX AS töötajad paistavad enamasti rahul olema töökeskkonna ja juhtimisotsustega. Paistab see välja suhtumises ülemustesse ja enda töösse. Keskkond on sobilik töö tegemiseks. Suhted töötajate ja juhtide vahel on aupaklikud. Töötajad töötavad meelsasti praeguse juhtimise all. Tegevjuht on maininud, et meeskonda tuleb hoolikalt valida, vajadusel ka sobilikke töötajaid üle ostes, sest ainult nii saab ettevõtte töötada optimaalselt, ning läbi selle maksimeerida töötulemusi. Muidugi tuleb ka inimeste hoiakud ja väärtused enne värbamist välja selgitada.
tekkimisvõimalus, st tõenäosuste jaotuse kohta puudub igasugune täpsustav info. Puudub ka põhjus ühe või teise seisundi eelistamiseks. Savage-Niehansi reegel – lähtealus erineb eeltoodute omadest. Kasulikkusemaatriks teiseneb saamata jäänud tulude maatriksiks. Reegel teiseneb äärmusjuhul maximinireegliks. Vähendamaks unikaalsete juhtimisotsustega kaasnevaid riske, on välja töötatud kumulatiivsete tõenäosuste meetod, mis kasutab informatsiooni üksikute väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosuse kohta, selle meetodi olemus: iga alternatiivi puhul järjestatakse kasvavas järjekorras selle alternatiivi teostamise võimalike tulemuste kasulikkuse arvulised väärtused; kasulikkuse madalaim tase saavutatakse tõenäosusega 1;
annaabi.ee 
