Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni ef...
.....................................14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 15 Organisatsioon kui organism 4 SISSEJUHATUS Käsitletav teema põhineb peamiselt Gareth Morgani raamatu põhjal. Morgani sihiks on selgitada, et nii kompleksse objektile nagu tänapäevane organisatsioon ei ole võimalik üheselt läheneda. Ta võtab ette traditsioonilised ja uuemad juhtimiskoolkonnad ning proovib neid lihtsustades leida metafoori, mis antud koolkonda kõige paremini illustreeriks(Rillo 01.12.2008): - organisatsioon kui masin; - organisatsioon kui organism; - organisatsioon kui aju; - organisatsioon kui kultuur; - organisatsioon kui psüühiline vangla; - organisatsioon kui ühiskonnaelu tervikmuster. Morgani välja pakutud pildikesed viivad mõtte põhiliselt meie endi piiratusele. Sageli
3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapitali mõiste Inimkapitali on määratletud kui indiviidi omandatud teadmisi ja võimeid, mis võimaldavad tal oma tegevust muuta ja seega tuua kaasa majanduskasvu (Coleman 1988). Inimkapital
plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamiseks. Esimeste hulka kuuluvad programmid ja projektid, teiste hulka mitmesugused standardprotseduurid ja reeglid. 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad Jaguneb 3-ks: · Teadusliku juhtimise koolkond Koolkonna on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, seega iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu,asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi