Tulemuseks sain 1 kirje. Raamatu ainus eksemplar asub Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ja ei ole hetkel saadaval. leidke andmebaasist ajakirja ,,Personali Praktik" 2016. aastal ilmunud artikleid, kirjeldage otsingu käiku, analüüsige tulemust; Otsinguks valisin artiklikataloogi. Väljale Kõik sisestasin ajakirja nime ,,Personali Praktik" ja ilmumisajaks 2016 aasta. Tulemuseks sain 2 kirjet. Mõlemad kirjed olid EBS Juhtimiskoolituse Keskuse uusi koolitusi ja arenguprogramme tutvustavad reklaamid, mais ilmunud ,, Targa juhi võtmeks on pidev enese täiendamine" ja septembris ilmunud ,,Tark juht õpib parimatelt ekspertidelt: EBS Juhtimiskoolituse Keskuse arenguprogrammid juhtidele tipptasemel koolitajatelt ja praktikutelt" sooritage otsing pealkirja järgi ,,Personalijuhtimine" ning leidke käsikirjalisi teavikuid, kirjeldage otsingut ja analüüsige tulemust;
Koosolekul peab olema kindel eesmärk. Kui tunned, et koosolekud on muutunud mõttetuks ajaraiskamiseks ja sa eelistad omaette tööd vihtuda, on viimane aeg teha ümberkorraldusi. Koosolekuid on mitut liiki: probleeme lahendav ja teavitav, ajurünnak jne. Koosoleku vorm tuleb kindlaks teha enne suure laua taha istumist. Merlecons ja Ko OÜ andragoog-konsultant Tarmo Salumaa ütleb, et kahekümne osalejaga infotunnis pole mõtet algatada diskussiooni. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Jan Andresoo on samuti veendunud, et koosoleku tüübist peab kinni pidama: "Paarikümne osalejaga strateegiakoosoleku ja 4-5 inimesega probleemilahenduse koosoleku ettevalmistus ja läbiviimine erinevad üksteisest nagu öö ja päev ning näiteks infovahetuskoosolekul pole mõtet hakata maailma parandama ja lahendusi otsima." EMT kvaliteedijuhil Hillar Kroonil on nädalas vähemalt viis koosolekut. "Kõige rohkem
Töötajad usuvad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Tundes, et neist hoolitakse, on nad inimlikumad teistega suheldes. Ilmneb rohkem väikestes gruppides, kus inimesed üksteist tunnevad ja koos töötavad. (Roots 2001:43-50) 5.3 Charles Handy Handy peamine huvi oli organisatsioonid, ja tema sõnumi siusuks oli see, et organisatsioonid ei ole masinad, mida saab vastavalt vajadusele disainida, kaardistada, mõõta ja kontrollida. Handy`l oli keskne roll 1960ndatel ja 70ndatel Briti juhtimiskoolituse kujundamisel. Handy näeb ennast sotsiaalse filosoofina. Ta nendib, et pime ahnus motiveerib inimkonda liialt palju (www.economist.com, www.thinkers50.com) 5.4 Organisatsioonikultuuri tüübid C. Handy`i järgi Võimukeskne organisatsioonikultuur- Vähe reegleid, bürokraatia peaaegu puudub. Keskus kontrollib organisatsiooni usaldusväärsete võtmeisikute kaudu. Tugev organisatsioon, mis on võimeline kiiresti edasi liikuma. Tippjuhtkonna kvaliteet on otsustava tähtsusega. Hinnatakse
eesmärke. 1.2 Üldjuhtimise ja projektijuhtimise erinevused ning sarnasused Üldjuhtimise ja projektijuhtimise vahel on rohkem sarnasusi kui erinevusi, kuid eesmärgid on projektijuhtidel sageli selgemad kui üldjuhtidel. Klassikaliselt kirjeldatakse nii juhtimist kui ka projektijuhtimist läbi tegevuste. Prantsuse insener Henry Fayol sõnastas 20. sajandi teisel aastakümnel juhtimise põhitegevused. Nimetatud juhtimisteooria on siiani juhtimiskoolituse üheks alustalaks. Fayoli kirjeldatud põhitegevused on planeerimine, organiseerimine, motiveerimine, kontroll ja koordineerimine. Tegemist on protsessiga, mis kordub pidevalt. Projektijuhtimise põhitegevused erinevad üldjuhtimise tegevustest eesmärgi püstitamise, meeskonna loomise, kommunikeerimise ja kokkuvõtte poolest. (Introduction to Project Management Principles 2006).
KOKKUVÕTE Edu saavutamisel on väga tähtis, mis vahenditega see on saavutatud. Eetilisus on kindlasti üks neist vahenditest. Eetilisus annab ettevõttele hea maine, mille kaasabil on võimalik äritegevust arendada ja suuremat müügikasumit teenida. Ebaeetilist käitumist ei tohiks segi ajada vähem eetilisega. Eetilisuse taset saab ettevõttes tõsta rollimudelite, eetiliste eeskujude, tasusüsteemi (preemia kui ka karistus), juhtumiuuringute ja eetilise juhtimiskoolituse kaasabil. Ebaeetiline käitumine on sageli tingitud kuritahtliku jälitustegevuse tõttu. Alamastmejuhid panustavad sisekliima eetilisusele ja peadirektorid rohkem firmavälisele eetikale. Väga tähtis roll on juhil. Eetiline juht on isikuomadustelt meeldiv, usaldusväärne, kohusetundlik, aus ja teiste suhtes hooliv (ka oma pere suhtes). Tema peab olema oma alluvatele eeskujuks ja oskama seada õiglaseid eetikastandardeid. Mida rohkem on
annaabi.ee 
