täidetud kerele. Õhulaevad konstrueeris 20. sajandi algusaastateil krahv von Zeppelin. Üsna varsti pärast sõja puhkemist võeti need kasutusele, et igasuguseid objekte õhust pommitada. Juba 1915. aasta 31. mai ööl kõrgus Londoni kohal ähvardavalt Saksa õhulaev LZ-38. Ookeani liinilaeva mõõtu, seilas see taevas ühtlase kiirusega 80 km/h. Inglased ei osanud aimata mingitki ohtu ning varsti noogutas kapten Erich Linnarz põgusalt pommiheitjate juhtimiskeskusele ning 150 mürsku lendas alla linna poole. Tsepeliinid väisasid Londonit terve suve ja hoidsid pealinlasi pideva hirmu all. Kuigi tsepeliinid tekitasid suhteliselt väikest reaalset kahju, oli põhjustatud segadus ja moraali õõnestamine muljetavaldav. Millal iganes õhurünnak toimus, peatus liiklus täielikult ning elektrivalgus lülitati välja, et inimesi oleks raskem näha. Oma tohutule suurusele vaatamata oli tsepeliin peaaegu ründamiskindel. Selle põhiline
Piisava ohutuse tagamiseks lülitamistel ja töökestel tuleb töökorraldamisega tagada selge tööjaotus ja määratleda reeglid käidukorraldajate elektritööjuhtide, lülitamiste juhtijate, töörühma juhtijate, töö tegijate ja töörühma liikmete vahel. Tööks ettevalmistus Tööjuhatuse tegevus Elektripaigaldises plaanitava töö peab tööjuhatus varakult kavandama, määrama ära tehtavate tööde mahu töö ohutuks tegemiseks väljalülitatavad seadmed ning esitama juhtimiskeskusele vormi kohase nõudeavalduse, vajalike kaitselahutamiste ja maandamiste tegemiseks elektripaigaldises. Juhtimiskeskuse tegevus Pärast tööjuhatuselt nõude avalduse saamist planeerib juhtimiskeskus lülitamised ja edastab kooskõlastatud nõude avalduse lülitamiste juhtijale lülitamiste korraldamiseks. Puudulikult vormistatud nõude avalduse võib juhtimiskeskus tagastada selle esitajale. Lülitamiste juhtija tegevus Lülitamiste juhtija: 1. Kontrollib saadud nõude avaldust 2
●● vaatluspostiülem viib läbi viimase instrueerimise; ●● põhigrupp liigub vaatluspostile. 124 Hõivamine ●● saabumisel pannakse välja tunnimehed ja puhastatakse maa-ala; ●● grupp A liigub vaatluspostile ja grupp B tagalasse (umbes 50-150m kau- gusele vaatluspostist, olenevalt varjumisvõimalustest); tähtis on, et ta- galagrupp suudaks hädaolukorras vaatluspostile tuletoetust anda; ●● juhtimiskeskusele teatatakse täpsed koordinaadid (täpset asukohta tu- leb võibolla hiljem kinnitada); ●● algab kaevamine, alustatakse tulekaarte ja vaatlust; ●● vaatlusposti ehitamine lõpetatakse ja ülem kontrollib selle üle; ●● vaatluspost mehitatakse ning see kannab ette oma tegutsemisvalmidusest. Tegevus vaatluspostil Rutiinne tegevus algab niipea, kui hõivamine on lõpuni viidud. Vaatlustehnika. ●● Jagage vaatlussektor eesmiseks, keskmiseks ja tagumiseks osaks.
sundasendi tõttu. Kiire töörütmi ja suure töökoormuse tõttu väsivad lihased kiiresti. Liikumine on võimalik seetõttu, et kehale lähemal asuva luu külge kinnituv lihas tõmbub kokku. Lihase kokkutõmbe tõttu tõmmatakse kehast kaugemal olev luu (mis on omakorda ühendatud liigesega) suunas, mida liiges võimaldab. Tavaliselt on igal lihasel olemas paariline, mis liigub vastassuunas (agonist ja antagonist). Tänu sellele süsteemile ning väikeajus asuvale motoorsele juhtimiskeskusele, on võimalik liikuda koordineeritult ja kooskõlastatult. Lihaseid on tavaks liigitada nende asukoha ja funktsiooni järgi: painutajalihased (fleksorid), sirutajalihased (ekstensorid), lähendajalihased (aduktorid), eemaldajalihased (abduktorid), pööramislihased (rotaatorid), rõngaslihased (sfinkterid). Lihased kinnituvad luu külge enamasti kõõluste abil. Pikemad kõõlused asuvad kõõlusetupes. 35 Joonis 3.8. Suuremad skeletilihased