kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - tagumisest ja eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel), mille närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju; - spinotalaamilisest juhteteest (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused), mis kulgevad valgeaine külgmist vääti mööda, suundub posttsentraalsesse kääru suurajus.
1) dorsaalne tee kiirusagarasse vahendab infot KUS objekt on -> ruumitaju juures suunab keha liikumist või keha suhestumist objektidega (egotsentriline ruumitaju). 2) ventraalne tee oimusagarasse vahendab infot, MIS objekt on -> ruumitaju juures identifitseerib objekti ja kasutab ruumi objekte keha liikumise suunamiseks (allotsentriline ruumitaju). Selleks, et formuleeruks info KUS ja MIS objekt on, sünteesitakse mõlemast juhteteest tulnud info frontaalsagaras – tulemuseks on võime juhtida vaatamiseks tehtavaid liigutusi, käte liigutusi, keha edasi liikumist jne. Üksikraku salvestamine ja ruumitaju - olulisemad üksikrakud ja nende funktsioonid. • Loomade (rottide) eksperimentaalne uurimine on võimaldanud teadlastel ruumitaju uurida üksik-raku tasandil. • Uuringutes on palju keskendutud dorsaalse ja ventraalse tee üksikrakkude
4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 76 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja
automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE – seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt – selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 76 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad
automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 75 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad