Juhtrida uuele simplekstabelile üleminekuks valitakse selliste ridade seast, kus bk 0. Duaalse simpleksmeetodi samm. Kui selliseid ridu on rohkem kui üks, siis kasutatakse üht kahest reeglist: 1) juhtreaks valitakse alati esimene rida, kus bk 0; 2) juhtreaks valitakse alati rida, kus bk 0 ning selajuures on | bk | suurim sellistest vabaliikmetest (kui sellisid on rohkem kui üks, siis nende seast esimene). Kui juhtreaks on valtud k. rida, siis toimub juhtelemendi akl valimine sellest reast järgmise reegli kohaselt: cl cj min | akl | akj 0 | akj | Duaalse simpleksmeetodi samm (2). Seega tuleb juhtveeruks valida juhtreas negatiivsete elementidega veergude hulgast see, mille puhul tabeli esimese rea elemendi jagatis juhtrea samas veerus paikneva elemendiga on absoluutväärtuselt vähim.
· Windowsi logo+K: dialoogiboksi Klaviatuuriatribuudid avamine · Windowsi logo+I: dialoogiboksi Hiireatribuudid avamine · Windowsi logo+A: hõlbustussuvandite käivitamine (kui need on installitud) · Windowsi logo+tühikuklahv: Microsoft IntelliType'i kiirklahvide loendi kuvamine · Windowsi logo+S: suurtäheluku (CAPS LOCK) sisse- või väljalülitamine Dialoogiboksi klaviatuurikäsud · TAB: dialoogiboksi järgmise juhtelemendi juurde liikumine · SHIFT+TAB: dialoogiboksi eelmise juhtelemendi juurde liikumine · Tühikuklahv: kui praegune juhtelement on nupp, siis tühikuklahvi vajutamisel klõpsate seda nuppu; kui praegune juhtelement on märkeruut, siis tühikuklahvi vajutamisel saate ruudu märkida või tühjendada; kui praegune juhtelement on suvand, siis tühikuklahvi vajutamisel valite selle suvandi. · ENTER: sisestusklahvi vajutamine võrdub valitud nupu klõpsamisega (väikeste
Simpleksmeetod Maksimumi tunnus: sihifunktsiooni reas ei ole negatiivseid elemente Juhtelemendi valiku reeglid: 1.juhtveeruks valitakse sihifunktsiooni reas kõige negatiivsema elemendiga veerg 2. hinnang veeru positiivsele elemendile saadakse vabaliikme jagamisel hinnatava elemendiga 1.juhtelemendiks valitakse juhtveeru see positiivne element, mille hinnang on kõige väiksem 2.kui juhtveerus ei ole positiivseid elemente, sihifunktsioonil ei ole nendel tingimustel maksimumi (sihifunktsioon kasvab tõkestamatult) Gaussi meetodil arvutatakse lahendi uus esitus, mille baaslahend on lubatav
2. Juhtveeru valimine. Juhtveeruks valida veerg, milles sihifunktsiooni kordaja on negatiivne. Kui selliseid veerge on mitu, siis juhtveeruks valitakse see veerg, milles sihifunktsiooni kordaja on väikseim negatiivne arv. 3. Juhtrea valimine. Juhtrea kindlaksmääramiseks jagatakse tingimustesüsteemi vabaliikmed bi väljavalitud juhtveeru positiivsete nullist erinevate kordajatega aij ja saadud jagatistest valitakse väikseim, millele vastav rida osutubki juhtreaks 4. Juhtelemendi leidmine. Juhtelement asub juhtrea ja juhtveeru ristumiskohal. 5. Uue tabeli väärtuste arvutamine ehk uue lubatava lahendi leidmine toimub simpleksteisendustega, mille aluseks on Gauss-Jordani elimineerimisvõte. Selleks: * kõik juhtrea elemendid jagatakse juhtelemendiga, mille tulemusena uues tabelis juhtelement saab väärtuseks +1 ;
alamdet;Võttes arendusteoreemides i=j, saame nn arendusvalemid.Det arendus i-nda rea järgi: detA=ai1Ai1+..+ainAin .Det arendus j-nda veeru järgi: detA=a1jA1j+..+anjAnj. Det-de arendusvalemeid kasutatakse deti arvutamiseks. Otstarbekas on arendada nende ridade/veergude järgi, mis sisaldavad palju nulle. Det arvutamine. Kasutades ülaltoodud omadusi saab det arvutada järgmise algoritmi põhjal: 1)valime ühe veeru(võimaluse korral rohkete nullidega). Valime veerus juhtelemendi 2) Punktis 1 valitud veeru ülejäänud elemendid(va juht) teisendame nullideks, liites deti reidadele sobiv arv kordi juhtelemendile vastavat rida. 3) Arendame deti valitud veeru järgi. Nii saame ühe võrra mdalama järguga deti 4) Kordame punkte 1-3 kuni jõuame 2. või 3. järku detini, mida saab vahetult arvutada. Kompleksarvud Kompleksarvu mõiste. Kompleksarve on kombeks tähistada väikese tähega z. Kompleksarvudel on mitmeid esitusviise ehk kujusid. Kõige levinum on kompleksarvu
Majandusmatemaatika TEM0222 konspekt 1. Gaussi meetod e. elimineerimise meetod täpselt määratud süsteemi korral (võrrandite arv=tundmatute arv): maatriksis jäätakse kõik peadiagonaali elemendid 1ks, kõik ülejäänud elemendid muudetakse 0ks. Selleks valitakse igast reast ja veerust ühe korra juhtelement. Ühest reast või veerust mitu korda juhtelementi valida ei saa. Juhtelemendi rida lahutatakse või liidetakse teistele ridadele, et ülejäänud ridadest saada samasse veergu kus juhtelemend asub nullid. N: -1 2 1 1 ! 7 1 3 -1 1 ! 4 1 8 1 1 ! 13 11 11!6 Mittestabiilse süsteemi korral: Kasutusele tuleb Crameri valem. X1=x1(maatriks)/kogumaatriks Crameri valemit ei kasuta ükski arvutiprogramm, sest see võib anda väga suure vea. Gaussi meetodis saab arvutusvigade vähendamiseks valida juhtelemendiks maksimaalse
element ,,1" või ,,-1" ja mille ülejäänud elemendid on absoluutväärtuse poolest võimalikult väikesed); 18. Valida juhtreast või veerust juhtelement (soovitavalt 1 või -1; kui sellist elementi maatriksis ei ole , võib selle sinna teisendada kasutades omadusi 4 ja 6); 19. Teisendada omaduste 4 ja 6 abil juhtrea või -veeru kõik elemendid peale juhtelemendi nullideks; 20. Arendada determinant kasutades omadust 10 (determinandi arendusteoreem); 21. Kui arendamisel tekib teist või kolmandat järku maatriksi determinant, siis võib selle välja arvutada mittearendadaes determinanti, suuremat järku maatriksi determinandi arvutamisel korratakse algoritmi. Tehted, mida maatriksiga sooritatakse, kirjutatakse determinandi juurde (kui
element ,,1" või ,,-1" ja mille ülejäänud elemendid on absoluutväärtuse poolest võimalikult väikesed); 2. Valida juhtreast või veerust juhtelement (soovitavalt 1 või -1; kui sellist elementi maatriksis ei ole , võib selle sinna teisendada kasutades omadusi 4 ja 6); 3. Teisendada omaduste 4 ja 6 abil juhtrea või -veeru kõik elemendid peale juhtelemendi nullideks; 4. Arendada determinant kasutades omadust 10 (determinandi arendusteoreem); 5. Kui arendamisel tekib teist või kolmandat järku maatriksi determinant, siis võib selle välja arvutada mittearendadaes determinanti, suuremat järku maatriksi determinandi arvutamisel korratakse algoritmi. Tehted, mida maatriksiga sooritatakse, kirjutatakse determinandi juurde (kui
annaabi.ee 
