Marko Mäetamm Marko Mäetamm on sündinud 13. detsembril 1965 Viljandis ja on eesti graafik ja multimeediakunstnik. Ta alustas aktiivsemat tegutsemist 1990ndate aastate algul, olles siinse neopopi laine juhtautoreid. Ta õppis EKAs graafika erialal ning trükitehnoloogiaid Swedish Royal Art High Schoolis. Mäetamm on teinud isikunäitusi, osalenud grupinäitustel mitmel pool maailmas. Välja andnud 2 raamatut, üks pseüdonüümi all (mida nad Kaido Olega jagavad) ,,John Smith". Marko Mäetamm on täiskohaga EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan. Kaido ole viljeleb kaasaegset maalikunsti ja installatsiooni. Tema teosed on nt. ,,Lennukid ja lilled", ,,Fenomen", ,,Worrying view
mis ta leti äärde unustas. 5. 4 olulist sõna mis iseloomustavavad seda raamatut 1)Needus 2)Monstrumid 3)Tapmine 4)Sõitmine 6.Lisainfo autori kohta. Roger Joseph Zelazny sündis 13. mail 1937 aastal Ohios esimesed ulmejutud müüs ta ajakirjadele 1962 aastal ning juba aasta hiljem avaltatud jutt oli ameerika ulmekirjanduse auhinna ,,Hugo" kandidaat. Õige pea sai Roger zelaznyst koos Samuel r. Deanly, Thomas M. Dischi ja Haralan Ellisoniga üks ameerika ,, uue laine" ulmekirjanduse juhtautoreid. Zelazny loomingu iseloomulikumaks jooneks on mütoloogilidse ainese rohke ja asjatundlik kasutamine. 1966. aastal ilmusid Roger Zelazny esimesed romaanid ,,See surematu" (this Immartal) ja ,,unenägude valitseja" (The Dream Master) -, mida hindasid auhindadega nii kriitikud kui ka lugejad. Lisainfo raamatu kohta. Tõlkinud on juhan Habicht.Keeletoimetaja Endla Hint. Tõlge eesti keelde aastal 1992. 7.Lisaülesanne. 1. 2. 3. 4. 5.
Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides. Klassikaline periood – ajalooaineline proosa, üks ajaloolise proosa juhtautoreid. Tekstid on realistlikud, aga samas avatud ka modernistliku proosa mõjutustele. Vaatepunktide vaheldumine, teisiktegelased, peategelaste paralleelid. Väljapeetud, lihvitud, elegantne keelekasutus. Tegeleb ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega. Tüüptegelane liigub seisuslikus ühiskonnas tavaliselt alt üles; piire ületades tekib tal küsimus, kuhu maailma ta kuulub. Mehekeskne positsioon, naine on objektistatud. Hiljem memuaarne proosa. Kirjandusvõtete rutiinistumine. 18
Hiljem on erinevaid kirjutamisviise juurde tulnud. Juurde tulnud ka proosat juurde. Koha ja ruumi luule. Maarja Pärtna huvitav luuletaja uues kirjanduses. Laad on muutunud kolme kogu jooksul, tulnud ka laiendusi. Kõige muu kõrval helieksperimente, kus seob muusikat ja sõna, otsib sellisel viisil uusi ja teistsugusi väljendusvõimalusi. Carolina Pihelgas viimase luulekoguga nomineeritud. Oluline ka tõlkijana. Andrus Kasemaa eesti vedelemisluule juhtautoreid praegu. Eda Ahi range vorm, lõppriim. Tõnis Vilu luule piire kompavad raamatud. Ei saa aru, kas luule või proosa. Bipolaarse kogemuse läbi kirjutatud raamatud. Marko Kompus sürrealistlik luule, järjekindlamaid sürralistlike autoreid praegu. fs (François Serpent, Indrek Mesikepp) - alternatiivi luules, mis tahab luulesse tuua realistlikke kvaliteete. Jürgen Rooste - Biitluule hoiakutega. Jüri Kolk hilisdebüüt. Autor, kes unustas kirjanikuks hakata 1990ndatel.
24. juunil 1870. aastal esietenduski Koidula lavastuses ,,Saremaa onnopoeg", mis pani aluse rahvuslikule teatritegevusele. Suur menu tiivustas Koidulat jätkama kirjutama ja lavastama. Koidula oli rajaleidja ja teerajaja reale ärkamisajastu püüdlustele ja tegemistele, tema talent, ajastutunnetus, ühiskondlik aktiivsus, töökus aitasid saavutada kõrgusi, mis teistele veel hiljemgi kätte ei küündinud. 21. Teisi eelärkamisaja ja ärkamisaja juhtautoreid luules (J. Weitzenberg, M. Veske, A. Reinvald, F. Kuhlbars, J. Kunder jt). 19.sajandi keskel ilmus trükist mitmete kirjameeste värsikogusid, lüroeepilisi värrslugusid, millel on küll kirjanduslooline tähendus, aga puudus kirjandusprotsessi kujundamiseks ja mõjutamiseks vajalik kunstiline ja ideeline kaalukus. Juhan Weitzenberg sai tuntuks tegelikkusele vastava, väljarändamise kurbloolust käsitleva luulelooga ,,Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa" (1862), teine kogu 1864
annaabi.ee 
