naer /? kelle , mille üle naerma pisarateni naerma / - välja naerma - naljatlema ,-(on) naljakas - nalja viskama ,-naljatilk - nalja taipama -jäme nali -mage nali - nali ei jõua pärale ()-(puudusi) suureks puhuma ,- vanasõna -vägivald -juhmus -juhmard /-ahnus -ahnur /-ihnus -ihnur -hooplemine -hoopleja /-taipamatus - pikatoimeline inimene -oma väärikuse eest seisma -võimas relv -kuulujutt - keelt peksma /- solvuma - ebamugavust tekitama -puudutama,riivama
hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida inimese käesoleva saamatusega ja alluvat vaimse kiiksu tõttu kavalale otseteele põlvitada Tundmatu ees, omistades psühhosomaatilisele ekstaasile jumalikku päritolu. Ometi leian sellise arvamise olevat kangekaelse juhmuse, kusjuures Mõistust näivad mulle kummardavat kõige tulisemalt need, kelledel seda kõige vähem on. See juhmus seisneb egoistlikus kalduvuses pidada ennast universumi keskpunktiks, uskumata midagi selle kohta, mis eneselt tähelepanu kõrvale juhib. Kui selline inimene näiteks luuletama hakkab, jälgib ta vaid pinnalisemaid emotsioone, mida olemasolemine temas tekitab. Tulemuseks võib olla kaunis ja kunstipärane teos, millel aga puudub tunnetuslik mõõde, ja kuna eesmärgiks polegi enesesse sügavuti vaatamine,
Piibeleht ning tema ei olegi ,,Pisuhänna" tõeline autor. (Kõik jäävad tema peale vahtima; väike vaheaeg.) Sander tunnistab kõik üles. Naine muutub peale igat Sanderi lauset järjest vastikumakas ning lõpuks on jälle selline nagu loo alguses. Vestman krutib asja huvitavaks. (Pikk ja põnev vaikus.) Vestman arvab, et ta oleks hull, kui ta Piibelehel minema laeks kõndida ning ta tahab endist viisi teda oma tütrele meheks. (Teiste tegelaste tumm juhmus; Sander laua taga maigutab abitult suud.) Vestman lubab ,,Pisuhänna" läbi lugeda. Sander pobiseb hädiselt midagi, mille peale Matilde vihaselt kätt tõstes tema peale nähvab. Matilde palub ainult, et Piibeleht ega keegi teine sellest külarahvale ei räägiks, et ,,Pisuhänna" tõeline autor on Piibeleht, kuna sel juhul oleks tema maine hukas. Samuti tahab ta ka, et Piibeleht midagi veel kirjutaks, et Sander ning tema ise saaksid kuulsuses edasi elada. Piibeleht on nõus
H ei tahtnud küll sõpra tülitada, kuid A keeldus. H einestas üksi, jõi end purju ja sai siis ümmardajatelt teada, et surnud on A naine. Kohemaid hakkas ta end süüdistama ning läks Alkestisele allilma järele. Naise tagasi toonud, kartis Admestos, et see on viirastus, kuid H ütles, et tema naine on tõeline, kuna H võitles Surmaga ning sundis Hadest Alkestist tagasi andma. See lugu iseloomustab H iseloomu: lihtsameelne, kohmakas juhmus, kiiret kahetsust ja soovi hüvitada halb. H'l oli uus naine Deianeira, kes teda koju ootas, kuid talle teatati, et H on Lüüdia printsessi armunud ega tule tagasi. Kohe pärast H ja D abielu tuli kentaur ja viis D ära, kuid H tappis kentauri. Enne surma ütles kentaur D'le, et mõni tilk tema verd on sobiv H võlumiseks, kui too armastab kedagi teist rohkem kui D'd. D saatis rüü kentauri verega H'le. Rüü aga, H seljas
maetakse üks tema kodakondsetest, mitte sugulane. H ei tahtnud küll sõpra tülitada, kuid A keeldus. H einestas üksi, jõi end purju ja sai siis ümmardajatelt teada, et surnud on A naine. Kohemaid hakkas ta end süüdistama ning läks Alkestisele allilma järele. Naise tagasi toonud, kartis Admestos, et see on viirastus, kuid H ütles, et tema naine on tõeline, kuna H võitles Surmaga ning sundis Hadest Alkestist tagasi andma. See lugu iseloomustab H iseloomu: lihtsameelne, kohmakas juhmus, kiiret kahetsust ja soovi hüvitada halb. H’l oli uus naine Deianeira, kes teda koju ootas, kuid talle teatati, et H on Lüüdia printsessi armunud ega tule tagasi. Kohe pärast H ja D abielu tuli kentaur ja viis D ära, kuid H tappis kentauri. Enne surma ütles kentaur D’le, et mõni tilk tema verd on sobiv H võlumiseks, kui too armastab kedagi teist rohkem kui D’d. D saatis rüü kentauri verega H’le. Rüü aga, H seljas olles, valmistas vägilasele samasugust
Laboris tehti katseid rottidega, mõõtes nende edukust labürindi läbimisel. Osa rotte läbisid labürinti kiiresti, tehes vähe vigu ning neid hakati nimetama "nutikateks". Identifitseeriti ka teine grupp katseloomi, keda nimetati "juhmideks", kuna nad kulutasid labürindi läbimiseks oluliselt kauem aega ja tegid palju vigu. Rakendades kunstlikku valikut, aretati välja kaks erinevat rotiliini nutikad ja juhmid. Kuigi geneetiliselt erinevad, avaldus nende juhmus või nutikus ainult teatud tingimustes labürindi läbimiskatsetes. Kui rotid viidi mõnda teise keskkonda, ei olnud erinevusi märgata. Inbriiding ja heteroos Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Aa heterosügootide iseviljastumise
Laboris tehti katseid rottidega, mõõtes nende edukust labürindi läbimisel. Osa rotte läbisid labürinti kiiresti, tehes vähe vigu ning neid hakati nimetama "nutikateks". Identifitseeriti ka teine grupp katseloomi, keda nimetati "juhmideks", kuna nad kulutasid labürindi läbimiseks oluliselt kauem aega ja tegid palju vigu. Rakendades kunstlikku valikut, aretati välja kaks erinevat rotiliini nutikad ja juhmid. Kuigi geneetiliselt erinevad, avaldus nende juhmus või nutikus ainult teatud tingimustes labürindi läbimiskatsetes. Kui rotid viidi mõnda teise keskkonda, ei olnud erinevusi märgata. Inbriiding ja heteroos Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Aa heterosügootide iseviljastumise
ja oletas, et pealtvaatajate naeru põhjuseks on mõni süüaluse lugupidamatu vastus, mida ta Quasimodo õlgade kehitamisest välja luges, hüüdis suure vihaga: «Lurjus, teie vastus väärib võllast! Teate ka, kellega teil tegemist on?» Ta ägedus ei suutnud üldist rõõmupuhangut vähendada. Asi paistis kõigile nii kummaline ja pentsik olevat, et meeletu naer ulatus isegi vastuvõtusaali seersantideni, nende piigikandjateni, kelle juhmus kuulus nende mundri juurde. Ainult Quasimodo oli ikka veel tõsine, sel lihtsal põhjusel, et ta midagi aru ei saanud, mis ta ümber sündis. Kohtunik, kes üha rohkem vihastus, arvas, et ta peab samas toonis jätkama, lootes sellega kohtualust nii koledasti hirmutada, et see kaudselt pealtkuulajatessegi mõjuks ja neisse aukartust sisendaks. «Ah, teie raiskuläinud, alatu kelm, kes te olete, mõtlete veel mõnitama hakata Chätelet'