ning tasu vaatamise eest õige mõõdukas. Päevakajalised dialoogid, tabavad repliigid, kukkumised, kõrvakiilud, klounaad kõike kasutati. Etenduste keel oli jämedalt rahvalik, sageli isegi rõve, zestid ja grimassid lausa karikatuursed. Armastatud süzeeks oli põgenenud orja jälitamisega seotud lood, petise naise ja rumala abielumehe seiklused ning luu sellest, kuidas vaene mees saab ootamatult rikkaks ning hakkab seda rikkust juhmilt ära kasutama. Kuna neil etendustel öeldi pahatihti tõtt valitsejate ja võimumeeste kohta, siis olid miimid võimudega alatasa pahuksis. Suurematest ebameeldivustest päästis neid edasirändamine teise linna või maakohta. Võimumeestele oli vastuvõetavamad akrobaadi, mustkunstnikud, zonglöörid ja köietantsijad, kelle lihtsad ja poliitiliselt süütud etendused kogusid alati palju vaatajaid. See oli rändav
valmis, kuna järjekorda pole. Ning ma sain soodustust ka kuna olen noor. Nh see reklaam noored löövad hinnad lakke! Kui kui armas ma ikka olen. Ok , see oli ikka pikk päev,ei tea mis teised must homme arvavad ?? *** Ohjah , hommik. Appi ma ju saan täna prillid kätte. Ma rääkisin uudissest Kerlile , tema ütles et prillid teevad inimese koledaks. Ei nh hea sõps ikka. Marko ütles et tema võtab mind sellisena nagu ma olen. Aga kui ma Kairele rääkisin siis ta lihtsalt jõllitas mind juhmilt. Tundub et ta on vist armunud. Ta ütles lihtsalt ei väga tore ja läks . Kahtlane. Pärast kooli oli mu tuju ikka väga hea sest olin täna saanud koolis häid hindeid (kuigi need mulle korda ei lähe) ning nüüd saan ju oma prillid kätte. Wow , nii olemegi jälle Instrumentaariumis ja näed oma esimesi prille. Panen need ette. Oi need istuvad hästi. Ema veel kiidab et väga ilusad. Koju minema ja magama . *** Hommiks
minna sisse või mitte, ega läinud lõpuks, sest Kartis Kaarlit. Toa kütmisega polnud tal mahti sugugi tegeleda, kuid külma maja pärast kannatas ta küll, tõmbas end sängis krõnksu ning halises tasakesi“ (lk.123). Jaanile meeldis mõisatüdruk Luise „Maigutas niisama suud ja tervitas aupaklikult Luiset, kelle suhtes ta salajas südamesopis teatud plaane pidas.“ (lk. 25). Ta oli ka viinalembeline „Sulane Jaan ärkas oma pikast unest, ajas end istuli, vahtis juhmilt ringi, saamata aru, kus ta on. Siis hakkasid talle eelmise õhtu sündmused meenuma, meenus joomine ning ühes sellega saabus teadmine keres valitsevast pohmelusest.“ (lk. 58). Sulane kartis väga oma peremeest, Koera Kaarlit „Sulane põrkas kabuhirmus ukselt tagasi. Peremees on kõrtsis!“ (lk. 59). Jaan oli väga rumal, ta võttis teiste nõu kohe kuulda, isegi kui see oli rumal. Nii ta tahtis oma
Kummaline et räägib džässist, populaarmuusikast (30. aastate baasil) kastreerimise kaudu ehk maskuliinsusest loobumisega. Suhe mehelikkuse ja naiselikkuse vahel tuli ka poppmuusikasse. Kommertslikuks peetakse ballaadilikke laule, pehmus, lamedus, mis on seostatud naiselikkusega. Oluline muutus toimus 50ndatel aastatel. Ameerika saabus euroopasse. Ameerika masskultuur hõivas läänemaailma. Hakati uurima kuidas popmuusikat kasutatakse. Märgati, et on erinevad publikud. Publik ei neela juhmilt kõike alla. See publik reeglina oli meespublik, see kes oli kultuuriliselt aktiivne. Mehed olid informeeritud muusikast. Passiivsem osa publikust tarbis kultuuri mingeid lahjendusi, aga teised soovisid kuulata puhast afroameerika muusikat. Tüdrukute maailm piirdus posteritega voodi kohal. Naiste reaktsiooni selles kultuuri ei saanud võrrelda meeste omadega. Samal ajal oli kultuuris olemas eeldused sellise vahetegemise sünniks. Passiivne ja jõuetu naine.
armast Williami ja mind. Kas pole nii? Minu arvates ei saa siin mingit kahtlust olla. Noh, ja mis vennad siis need oleksid, kes sihukese ta soovi vastu talitaksid? Ja mis onud need oleksid, kes rööviksid -- jah, rööviksid! -- sihukesel ajal sihukesi vaeseid tallekesi nagu need siin, keda ta armastas? Kui ma Williamit tunnen -- ja ma arvan, et tunnen! -- noh, küsin talt kohe.» Ta pöördus ümber ja tegi hertsogile igasuguseid käeliigutusi. Hertsog vahtis teda juhmilt ja puupäiselt, näis siis äkki mõistvat, hüppas talle kaela, rõõmu pärast kõigest väest kuristades, ja pigistas teda viisteist korda, enne kui ta tema lahti laskis. Siis kuningas ütles: «Teadsin seda; arvan, et nüüd kõik teavad, mis ta asjast arvab. Siin, Mary Jane, Susan, Joanna, võtke raha, -- võtke see kõik! See and tuleb temalt, kes puhkab seal külmalt, kuid täis rõõmu.» Mary Jane lähenes temale, Susan' ja lõhkine mokk lähenesid hertsogile; ja siis tuli
Aga Indrek ei mõistnud midagi. Sellepärast astus ta õnnetu lapsukese juurde, laskus kaltsudele põlvili, silitas tema pead ja nääpsukest pihta, mis tuksatas vahet pidamata kramplikult ja küsis: ,,Tiina, miks sa nutad? Mis sul viga?" Ka ema astus ligi ja rääkis: ,,Ä'ä ole rumal, Tiina, et sa usud, mis härra Paas räägib. Jumal elab, Jeesus Kristus elab ja inglid elavad ning sina saad terveks, aga ainult siis, kui sa usud, kindlasti usud." Alles nüüd taipas Indrek äkki kõik ja juhmilt ning nõutult vaatas ta kord lohutavale emale, kord nuuksuvale lapsukesele. Kössi langes ta oma põlvedel seal kaltsuhunniku otsas, nagu oleks ta ise mõni vana professor, kes pole leidnud kolmekümne aastaga taevast, ja silmad tõusid tal tulvil vett täis. Sest lapsukest vaadates, kelle viletsad jalakesed nii imelikult ja armetult kõveras, viirastus tal äkki silmis keegi teine kuski värskel mustal mullal roheliste kartulivarte kõrval. Ka
annaabi.ee 
