naer /? kelle , mille üle naerma pisarateni naerma / - välja naerma - naljatlema ,-(on) naljakas - nalja viskama ,-naljatilk - nalja taipama -jäme nali -mage nali - nali ei jõua pärale ()-(puudusi) suureks puhuma ,- vanasõna -vägivald -juhmus -juhmard /-ahnus -ahnur /-ihnus -ihnur -hooplemine -hoopleja /-taipamatus - pikatoimeline inimene -oma väärikuse eest seisma -võimas relv -kuulujutt - keelt peksma /- solvuma - ebamugavust tekitama -puudutama,riivama
Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel Tänu tõrvikutele juhtus teatrites ka palju tulekahjusid Primitiivsed dekoratsioonid Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava- seal toimus kogu põhitegevus, see ulatus sügavale teatrimaja
Nähtus Autor Teos Tegelane Autobiograafia- L.Ariasto-Itaalia,kõrgreness, ,,Armunud Orlando"- Arlecchino- kirju A kelmiromaanid filosoofiline luule,näidendid M.Boiardo, Itaalia, riietus ja must minajutustusena, rooma komöödiate eepiline luule, poolmask, juhmard ja kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane
Esinejad olid elukutselised näitlejad, nimi rõhutas teatri professionaalsust. Valmistekst näidendile puudus, oli vaid stsenaarium. Eriti tugeval ja tähtsal kohal oli kõnekoomika, mille allikaks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Kasutati erinevate piirkondade dialekte. Mõned näitlejad: Vana himur Pantalone, tarbetult askeldav õpetlane Dottore, ärplev Capitano,. Suurimad naerutajad olid teenrid e. dzannid. NT: veiderdav juhmard Arleccino, intriigitsevad Brighella, Pearolino, Pulcinella jt. Teenijatüdrukutest oli tuntuim Colombina. Tavaliselt seisnes tegevus armastusintriigis. William Shakespeare (1564-1616) sündis jõukas peres Strafford-Uppon-Avoni linnakeses Euroopas. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama. Tema sulest on ilmunud kokku Kirjutas kokku 36 näidendit. Näidendites oli tähtsalt kohal taustana loodus, mis elustab armastust. Armastus
üldrahvalik alus. Tegelastüübi päritolu rõhutades kasutasid näitlejad Itaalia eripiirkondade dialekte. PANTALONE Veneetsia kaupmeeskonda esindav himur sarvekandja DOTTORE Bolognast pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane CAPITANO ärplev tüüpkuju, mis lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest. Dzannid (teenrid ) suurimad publiku naerutajad: ARLECCHINO (esines kirjudes riietes ja mustas poolmaskis) veiderdav juhmard ja narr ühes isiksuses. temast on tulnud hüüdnimi arlekiin. BRIGHELLA Arlecchinole vastanduv, intriigitsev teener. COLOMBINA tuntuim teenijatüdrukutest siit nimi kolombiin(lõbus teenijanna itaalia rahvakomöödias). Teenrite seltskonda kuulusid veel: PEDROLINO, PULCINELLA jt. Commedia del'Arte hääbus XVIII sajandi alguses. 7. Rebelais Tema loomingu allikaks oli rahva luule: fablioo- värsivormis rahvanaljand, farss- lühikomöödia, naljand/anekdoot.
Koomika peamisteks allikateks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Tegelased: Pantalone (vana himur sarvekandja, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda), Dottore (pedantlik ja tarbetult askeldav õpetalne, kes oli pärit Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast), Capitano (ärplev, tüüpkuju lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest), dzannid (teenrid, suurimad publiku naerutajad), Arlecchino (veiderdav juhmard ja narr ühes isikus), Brighella (kaval ja intriigitsev), Pedrolino, Pulcinella, Colombina (teenijatüdrukutest tuntuim, lõbus koketeeriv toaneitsi). 15. Inglise draama. - Inglise rahvusdraama kujunemise allikaks olid ühelt poolt hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, mida mängiti menukalt 16. saj lõpuni ning interluudiumid (lõbusad näidendid). Teiselt pool aga antiikdraama, mida hoogsasti tõlgiti ja jäljendati
abielumees', debiilmolufon `mobiiltelefon'. 5. Halvustava, laitva või põlgliku tähendusega on pejoratiivsed sõnad ehk pejoratiivid. Selliseid negatiivset suhtumist väljendavaid sõnu on eesti keeles nii tüvisõnade hulgas, nt loru, luhva, pastel `liiga pehmeloomuline inimene', kui ka tuletisi ja liitsõnu. Tuletistes võivad pejoratiivset tähendust kanda nii tuletustüvi kui ka tüvi ja liide mõlemad: -(a)rd lakard, kohmard, jõhkard, juhmard, logard, õgard, lõhvard, käpard, uimard; -is laaberdis, kooberdis, kooserdis, käperdis, lõhverdis, laterdis, vaterdis, paterdis, puterdis, pudrutis, sahmerdis, kekutis. Liitsõnade näiteid:närukael, lobamokk, pläralõug, pudrulõug, tainapea, tattnina, lontkõrv, kobakäpp, lääpjalg, paksmagu. 10. Sünonüümid, antonüümid, hüponüümid, homonüümid, paronüümid 1. Sünonüümid on kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või
näidendisse ja kandsid alati maske. Ainult armastajapaar ei kandnud kunagi maske. Žanri tegelastüübid pärinesid sageli eri Itaalia osadest, mistõttu taheti tegelase päritolu rõhutades kasutada eri Itaalia dialekte. Üks tüüptegelane oli näiteks Pantalone, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda. Kõige rohkem meeldisid publikule teenrid ehk džannid, kes veiderdasid ning kelles igaüks kandis mingit erijoont. Näiteks oli teenrite seas Arlecchino – veiderdav juhmard ja narr. Commedia dell'arte hääbus XVIII sajandi alguses, kuid enne veel jõudis see mõjutada Euroopa teatrit, eriti Euroopa karakterkomöödiaid. 19. William Shakespeare William Shakespeare sündis 26. aprillil 1564. aastal Stratfordis, Inglismaal. Tema isa oli linnavalitsuse liige ja kaupmees. Shakespeare sai kohalikus grammatikakoolis hariduse ning lisaks õppis kreeka ja ladina keelt. Teda võib pidada maailmaklassi tragöödiakirjanikuks