Tänu nendele vallutustele oleme me liikunud edasi, sest muidu poleks me keskaega jõudnudki. Kui aga Eestil alal kehtestati Rootsi võim kujunes välja uus halduskorraldus. Nimelt jagati Eesti ala kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu kuulusid neli Põhja-Eesti maakonda Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning selle keskuseks sai Tallinn. Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist, kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Kubermange juhisid kindralkubernerid, kes allusid monarhile. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Üldiselt on Rootsi aega inimeste mälestustes meenutatud pigem positiivse ajana. Ma arvan, et see võiski olla natuke vaiksem periood.
Kaanani surmajärgsuses on tegemist Vana Testamendiga. 2.Millise Idamaade ja Kreeka ajaloo perioodiga langeb kokku Rooma kuningate ajajärk. Idamaades Hilise perioodiga ja Kreekas arhailise ajajärguga. 23.Peatükk.Rooma Vabariik 1.Milliste Kreeka ajaloo perioodidega kattus ajaliselt Rooma võimu laienemine a) Itaaliale b)muudele Vahemeremaadele? 2.Vorrelda Sparta, Ateena ja Rooma riigikorda. Millised kaks sarnanevad teineteisega rohkem? Põhjenda Rooma Riigikorda juhisid aristokraatlikust ühiskonnast inimesed. Sõjad olid suurendanud orjade hulka kuid samas oli kadumas võlaorjus. Majanduse aluseks oli põllundus. Arenes ka käsitöösuslik tootmine, kaubanduse areng oli esialgu pärsitud Sparta Sparta riigikord oli aristokraatlik. Rahvakoosolekul käisid ainult spartiaadid Ateena Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane.
Kaanani surmajärgsuses on tegemist Vana Testamendiga. 2.Millise Idamaade ja Kreeka ajaloo perioodiga langeb kokku Rooma kuningate ajajärk. Idamaades Hilise perioodiga ja Kreekas arhailise ajajärguga. 23.Peatükk.Rooma Vabariik 1.Milliste Kreeka ajaloo perioodidega kattus ajaliselt Rooma võimu laienemine a) Itaaliale b)muudele Vahemeremaadele? 2.Vorrelda Sparta, Ateena ja Rooma riigikorda. Millised kaks sarnanevad teineteisega rohkem? Põhjenda Rooma Riigikorda juhisid aristokraatlikust ühiskonnast inimesed. Sõjad olid suurendanud orjade hulka kuid samas oli kadumas võlaorjus. Majanduse aluseks oli põllundus. Arenes ka käsitöösuslik tootmine, kaubanduse areng oli esialgu pärsitud Sparta Sparta riigikord oli aristokraatlik. Rahvakoosolekul käisid ainult spartiaadid Ateena Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane.
Rooma vabariigi valitsemine. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine (vaata ka lisateksti lk 41) ning vallutussõdade tagajärjed (orjad, talupoegade laostumine, elukutseline palgasõjavägi)- Sealne kodanikkond jagunes kaheks- patriitsid (vt mõistet) ja plebleid (vt mõistet). Roomlased nimetasid oma riiki res publica'ks (ehk vabariigiks), mis hakkas tähistama vabariiklikku riigikorda. Riiki juhisid magistraadid (300 tk) ja senat. Tähtsamad ametimehed olid konsulid. Vabariigi periood möödus peaaegu lakkamatutes vallutussõdades. Edukas võitlus (gallide, samniidide, etruskide, kreeklaste vastu) kindlustas 264. a eKr Rooma ülemvõimu Itaalia üle. Võidetud linnad Itaalias said muniitsiumi staatuse (vallutatud alade elanikud said kodanikuõigused, sest siis hakkasid nt etruskid roomlasi usaldama) või olid liitlased (ei maksnud makse, kuid täitsid sõjaväekohustust). 2
annaabi.ee 
