2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad Tsentrite vahe, Suurim tooriku läbimõõt(sängi kohal, suppordi kohal, silla kohal), Risti kelgu max, Spindli Ava, Spindli pöörded, Ettenihke kiirus, Mass, Tehniline tugi(support) 3. Treipingi kasutatavad detaili kinnitusrakised Padrun: 3-4pakilised isetsentreeruvad, Tsangpadrun, Plaanseib, Tornid 4. Treipinkide tüübid Universaal, laua, spetsiaal, kopeer, treiautomaadid, varbautomaadid, revolver, APJ treipingid(CNC) 5. Juhikute tüübid Seadejuhikud(pingi elemendi täpne positsioneerimine, näitkes tagapuki pinooli juhik) Liikumisjuhikud(kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit. Töölaud) Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised, prismaatilised, kalasaba, veerejuhikud. 6. APJ treipinkide seadistamine Koordinaatsüsteem treimine, telfede asetus, aktiivtööriistad treimine, Offset. 7. Freespinkide tüübid Konsool-, Horisontaal-, vertikaal-, universaalsed-, karusell-, kopeer freespingid.
toorikut asetada ja kihte laastude haaval maha võtma kuni toorikule on soovitud kuju antud. 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumadad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb juhikute vahel ning sellest on paljastatud üksnes otseselt saagimiseks vajalik osa. Et saelint on kitsas, saab lintsaega saagida ka mööda kõverat kontuuri. Saetee on 2...5 korda kitsam kui ketassaagimise puhul, seega läheb vähem materjali kaduma. Ka võimaldab lintsaag tavaliselt saagida paksemat materjali (keskmiselt 150...300 mm) kui ketassaag. Et saelint on õhuke ja paindlik, on selle külgjäikus enamasti väike, mistõttu ei ole ka lõikepind sama kvaliteetne kui ketassaagimise puhul
Eeliseks on tooriku täpne ja kindel baseerimine padruni suhtes. 3. Plaanseib kasutatakse ebakorrapärase kujuga toorikute kinnitamiseks 4. Tornid kasutatakse õõnsate toorikute töötlemiseks otstest ja terve silindrilisepinna ulatuses 4. 4. Treipinkide tüübid ·Universaaltreipingid ·Lauatreipink ·Spetsiaaltreipingid ·Kopeerpingid ·Treiautomaadid ·Sisetreipingid ·Varbautomaadid: Ühespindlilised Mitmespindlilised ·Revolvertreipingid ·APJ treipingid (CNC) 5. Juhikute tüübid ·Juhikud jagunevad funktsionaalselt järgmiselt: - Seadejuhikud (nende ülesandeks on pingi mingi elemendi täpne positsioneerimine, näiteks tagapuki pinooli juhik) - Liikumisjuhikud (kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit töölaud) ·juhikud jagunevad tööreziimi järgi: - Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised juhikud ( kaks määritud pinda libisevad üksteisel.) - Prismaatilised juhikud - Kalasabajuhikud - Veerejuhikud 6. Freespinkide tüübid 1
39. Mis on mõõtme piirhälbed?
Piirhälve on piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. Piirmõõtmed- suurim ja vähim
lubatav mõõde. Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. Alumine
piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe.
40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid).
Ava võllist suurem
Lõtkist- võlli ja ava vahel tagatakse alati lõtk. On kasutatav liikuvaliidete, nt liuglaagrite ja
juhikute kujundamiseks.
Ava võllist väiksem
Lõtk : S = Dd
D> d
Pingest-kuulub istude hulka , kus on garanteeritud ping. Võimaldab koostada püsiliiteid, kus
võib nt. jõudusid rummult võllile üle kanda ja liiteelemente hästi tsentreerida.
Ava võllist väiksem
Ping : N = -( D - d ) = d - D
D
Vertikaalsele raamile kinnitatud paku puhul võidakse kasutada ka liikumatult kinnitatud nuga ning liikumine anda pakule. Lintsaagpingid: Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb juhikute vahel ning sellest on paljastatud üksnes otseselt saagimiseks vajalik osa. Et saelint on kitsas, saab lintsaega saagida ka mööda kõverat kontuuri. Saetee on 2...5 korda kitsam kui ketassaagimise puhul, seega läheb vähem materjali kaduma. Ka võimaldab lintsaag tavaliselt saagida paksemat materjali (keskmiselt 150...300 mm) kui ketassaag. Et saelint on õhuke ja paindlik, on selle külgjäikus enamasti väike, mistõttu ei ole ka lõikepind sama kvaliteetne kui ketassaagimise puhul
Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum atmosfääriga ja õhu surve suunatakse kolvi peale, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Sellest tulenevalt kasutatakse siin löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemise kui ka õhu surve energiat. Diiselvasarad jaotatakse juhikute tüübi järgi juhtvarrastega (joon. 22.4), torujuhikutega (joon. 22.5) ja kolvivarrega vasarateks. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib
annaabi.ee 
