4) uute päästevahendite kasutuselevõtmisel. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE Sissejuhatava juhendamise käigus peavad juhendatavad tutvuma: 1) objekti üldise tuleohutusjuhendiga; 2) võimalike tulekahjupõhjustega ning nende vältimise meetmetega; 3) tegutsemise korraga tulekahju või muu õnnetuse korral (päästemeeskonna väljakutsumine, inimeste evakueerimine, esmaste tulekustutusvahendite kasutamine jms). Esmasel juhendamisel töökohal tuleb juhendatavale tutvustada: 1) objekti ja allüksuse tule- ja plahvatusohtlikkust; 2) objektil teostatava protsessi iseärasust; 3) tuleohutusnõudeid; 4) olemasolevaid side-, päästevahendeid ning nende kasutamisvõtteid; 5) inimestele tulekahjust teavitamise süsteemi ja viisi; 6) tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda. Täiendav juhendamine viiakse läbi: 1) tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või nende süstemaatilise eiramise korral;
organisatsioonis ühetaoliselt täidetakse sõltuvalt vajadusest. Adapteeritav isik, kellele osutatakse tuge ja abi. Adapteerimisaeg kindel ajavahemik, mille jooksul adapteeritav saab intensiivset tuge ja abi. Adapteerimisaeg algab koos katseajaga, praktika- või õpipoisiajaga ning kestab reeglina (sõltuvalt ametikoha töö keerukusest) mõnest päevast mõne nädalani. Juhendaja, adapteerimisaja tugiisik määratud isik organisatsioonis, kes annab juhendatavale teadmisi ja praktilisi oskusi tööga edukaks toimetulekuks. Mentor võrdväärse partnerina töötaja kohanemist toetav isik. Mentor määratakse reeglina kõrgemal positsioonil olevale töötajale, tippspetsialistile või juhile. Mentorlus võib jätkuda kauem kui kestab adapteerimisaeg. Adapteerimisprogramm uue töötaja individuaalseid eripärasid ning vajadusi arvestav tugiprogramm, milles on fikseeritud adapteerimisaeg (ajavahemik) ning osalejate
Nii on ka käesolevate nõuannete koostamisel arvestatud kõrgkoolides uurimistöödele seatud ootusi. UURIMISTÖÖ ETTEVALMISTAMINE Uurimistöö ettevalmistamisel eristatakse kavandamist, läbiviimist ja kirjalikku vormistamist. Lisaks neile tuleb juhendajal eristada veel juhendamist kui metatasandit koos õpilasega tuleb kavandada kõiki protsessi etappe, seada neile ajalised piirid (lähtudes koolis kehtestatud ajakavast) ja selgelt sõnastatud ootused, samuti juhendaja ootused juhendatavale ning juhendatava ootused juhendajale ning meetodid kavandatu järgimise hindamiseks ja vajadusel tulemust tagavate meetmete kasutuselevõtuks. Tegevuse ajalise kavandamise ja kavandi järgimise ning oma tegevuse jälgimise oskuse areng on üks uurimistöö tegemise üldisi eesmärke. Uurimistöö ettevalmistamine on juhendaja ja juhendatava tihe koostööprotsess. Hindamisel võetakse arvesse ka juhendaja hinnang. Seetõttu on vaja protsessi
alase juhendamise ja seejärel esmase juhendamise töökohal. 7. Sissejuhatava juhendamise käigus peavad juhendatavad tutvuma: 1) objekti üldise tuleohutusjuhendiga; 2) võimalike tulekahjupõhjustega ning nende vältimise meetmetega; 3) tegutsemise korraga tulekahju või muu õnnetuse korral (päästemeeskonna väljakutsumine, inimeste evakueerimine, esmaste tulekustutusvahendite kasutamine jms). [RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004] 8. Esmasel juhendamisel töökohal tuleb juhendatavale tutvustada: 1) objekti ja allüksuse tule- ja plahvatusohtlikkust; 2) objektil teostatava protsessi iseärasust; 3) tuleohutusnõudeid; 4) olemasolevaid side-, päästevahendeid ning nende kasutamisvõtteid; 5) inimestele tulekahjust teavitamise süsteemi ja viisi; 6) tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda. [RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004] 9. Täiendav juhendamine viiakse läbi: 1) tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või nende süstemaatilise eiramise korral;
annaabi.ee 
