Õige nimetus on ,,Väike kannel" 3. Millistest materjalidest koosneb? Kannel- must lepp kõlalaud- seeder virblid keeled 4. Kui kaua võttis aega? Töö võttis aega umbes 2 kuud ehk umbes 1000 tundi 16x45 ja veel tundide väline aeg 5. Milline operatsioon töö käigus oli kõige keerulisem? Kõige keerulisem oli kõlakasti puurimine tööse kuna seal pidi jääma 3-4mm aga kui puur oli natukene paigast liikunud siis tuli tööse auk. 6. Las juhendajast oli piisavalt abi? Jah. Õp. Alost oli piisavalt abi. Ta aitas keeli panna tööle ja puurida kõlakasti. 7. Kas puutööd võib nimetada meeldivaks tegevuseks? Jh võib kuna see rahustab närve ja saad oma viha sinna tööse panna 8. Kas Sinimäe koolis on ka varem selliseid töid tehtud? Õpilastest olen ma vist esimene kes tegi aga muidu on Õp. Alo teinud neid ennem ka. 9. Kas kooli tööõpetuse kabinet (kuidas selle tööruumi ja tunni õige
· töötajate arengu toetamisel Juhendamist kasutakse siis, kui eesmärgiks on inimeste töötulemuste ja õpivõime arendamine ning keskendumine konkreetsetele lühiajalistele eesmärkidele. Keskendutakse konkreetsete ülesannete täitmisele, mille juures igapäevane õppimine ja arendamine ei ole olulised. · Juhendamise juures peetakse silmas ettevõtte eesmärke ja nende saavutamist. · Mentor keskendub konkreetsele inimesele ning tema potentsiaali väljatoomisele. Erinevalt juhendajast vaatleb mentor asju tervikuna ja pikemas perspektiivis. · Mentori ja mentee tähtsaim töövahend on partnerlussuhe. Ülekantud tähenduses on mentor kogenud nõustaja ja toetaja, eeskuju ja õpetaja. _ Mentor töötab noore töötaja partnerina, suunab, nõustab ja annab talle regulaarset tagasisidet. _ Mentor on alati usaldusisik, kellega võib rääkida kõigest _ Mentor ei anna hinnanguid, ei kritiseeri Mentor on: _ kohandaja _ metoodiliste võimaluste avardaja
kasvandiku juures eraldi. Hea kasvataja suudab muuta kasvatuseesmärgid kasvandiku väärtusmaailma osaks, nii et interaktsioonile toetav kasvatus hakkabki üha enam muutuma indiviidi enda poolt juhitavaks kasvuks. Nii teeb kasvataja end vähehaaval mittevajalikuks. Mentor Teistes ühiskonnateadustes räägitakse kasvatuse asemel juhendamisest, tuutori tegevusest, suunamisest ja õpetamisest ning vastavalt juhendajast/järelvaatajast, tuutorist, treenerist, õpetajast, jne. Iseäranis sotsiaalpsühholoogias on viimasel ajal esile tõusnud mentori mõiste, mille all mõeldakse ennekõike täiskasvanu kasvu ja arengut suunavat isikut, kes on juhendatava arvates targa ja usaldusväärse nõuandja või vaimse ema/isa rollis. Mentorit ei saa pidada kasvataja sünonüümiks, ent paljudes seostes on nende terminite tähendus lähedane. Antiik-Kreekas peeti heaks mentoriks järgmiste omadustega inimest:
IV TALLINNA REAALKOOLI ÕPETAJAD AVAVAD NIMEKIRJA PAKUTAVATE UURIMISTÖÖDE TEEMADE KOHTA Tähtaeg: aprill 2010. Selgitus. Nimekiri on nähtav Moodle`i õpikeskkonnas ja on abistav materjal, teemade täiendav valik ja täpsustamine kokkuleppel juhendava õpetajaga on jäetud vabaks. Ikka on õpilasi, kellel on raskusi juhendaja valikul. Sellisel juhul aitab õpilast õpetaja- koordinaator. V ÕPILASED TEATAVAD UURIMISTÖÖ TEEMA VALIKUST JA KOKKULEPITUD JUHENDAJAST MOODLE`I ÕPIKESKKONNAS Tähtaeg: hiljemalt 30. aprill 2010 Selgitus. Õpilased on teadlikud, et esialgne teema võib täpsustuda enne esimest 22 kollokviumit. Hindamine: väärtus tähtajalise esitamise eest 1,0 punkti. Vajadusel annab koordinaator nö neutraalse hinnangu eeskätt sooviga konkretiseerida teemat
variant. Arvutiga töötades ei tekita see raskusi. Sisulisel liigendusel on enamasti kolm osa: sissejuhatus (ülevaade probleemidest), uurimus (mitmeosaline) ja kokkuvõte (lõppjäreldused), millele lisanduvad kasutatud kirjandus ja lisad. Teksti hea liigendamine on väga tähtis ning sellest oleneb uurimistöö tulemus. Sageli osutubki see töölõik põhikooli õpilasele kõige raskemaks ja väga palju oleneb töö juhendajast. Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks Teksti sõnastamine. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamine. Keelekasutuse kontroll. Sissejuhatus sisaldab: 1. teema valiku põhjenduse; 2. töö eesmärgi (hüpoteesi, põhiprobleemi) sõnastamise; 3. ülevaate kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest; 4. ülevaate peamistest allikatest; 5. ülevaate töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest; 6
annaabi.ee 
