seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere maatee. Need Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: näiteks ,,Sügisest kodu", kus kirjanik maalib heldimusega päikesest säravat väikest kodutalu mäel, haljendavaid puid, kaske oja kaldal, seljakaid välju, laulust helisevat metsa ja karjamaalt saabuvat karja. Siin, väikses talus, sündiski 30. Aprillil 1864. aastal sünnidokumendi järgi Joannes Liiv, kes hiljem ennast Juhaniks hakkas nimetama. Lapsepõlves oli Liiv üksindust armastav haiglane laps, kes kasvas küll kiiresti pikkuses, kuid oli erakordselt kõhn. Juhan Liivi maailmavaade kujunes 1880-ndail aastail valgustajate ja 1860-1880-ndate aastate progressiivse kiejanduse mõju all. Liiv hindas kõrgelt C.R. Jakobsoni, Kreutswaldit, Koidulat ja Vesket. Jakobsonile pühendas ta veel elu lõpuosas andunult luuletusi ja miniatuure. Suurt mõju avaldas Liivi luulele ka Eesti vanem ja kaasaegne rahvalaul
Poisi ema oli iseenda kasvatamisviisis pettunud ning arvas, et talle endale ei antud lapsepõlves piisavalt vabadust. Ta otsustas seda viga mitte korrata oma lapse puhul. Nii kiitis ta Reinu igas ettevõtmises ja ei seadnud talle piiranguid. Keskkooli lõpus otsustas Rein koos sõpradega minna kustekooli. Algul sujus kõik hästi, aga mingil ajal läks ta direktoriga vastuollu. Kutsekooli õpilased ei pidanud direktorist füüsikaõpetajat piisavalt targaks ja kutsusid teda selja taga Tuha-Juhaniks. Kord tabas direktor Reinu (ja tema sõpru) tema tunnis naermas ning kutsus oma kabinetti selgitust andma. Rein vastas asualt, et lapsed peavad direktori füüsikaalaseid teadmisi väga madalaks. Peale seda kohtumist ei saanud Rein selles ega ka mõnes teises aines positiivseid tulemusi. Lõpuks visati ta halbade õpitulemuste tõttu koolist välja. Naasnud pettununa kodukohta, sai temast autojuht. Peagi viisid tema arvamuse talitsematu
Poisi ema oli iseenda kasvatamisviisis pettunud ning arvas, et talle endale ei antud lapsepõlves piisavalt vabadust. Ta otsustas seda viga mitte korrata oma lapse puhul. Nii kiitis ta Reinu igas ettevõtmises ja ei seadnud talle piiranguid. Keskkooli lõpus otsustas Rein koos sõpradega minna kustekooli. Algul sujus kõik hästi, aga mingil ajal läks ta direktoriga vastuollu. Kutsekooli õpilased ei pidanud direktorist füüsikaõpetajat piisavalt targaks ja kutsusid teda selja taga Tuha-Juhaniks. Kord tabas direktor Reinu (ja tema sõpru) tema tunnis naermas ning kutsus oma kabinetti selgitust andma. Rein vastas asualt, et lapsed peavad direktori füüsikaalaseid teadmisi väga madalaks. Peale seda kohtumist ei saanud Rein selles ega ka mõnes teises aines positiivseid tulemusi. Lõpuks visati ta halbade õpitulemuste tõttu koolist välja. Naasnud pettununa kodukohta, sai temast autojuht. Peagi viisid tema arvamuse talitsematu
Sellisel juhul otsime esmalt ülesse kõik Tallinna lapsed: Seega kui asume muutma kasutades sama WHERE tingimust peavad muutuma 3 lapse (Juku, Siiri ja Madis) pikkused. UPDATE dbo.Laps_tbl SET Pikkus = Pikkus + 5 WHERE Synnilinn = 1 Enne: Pärast: Ühe UPDATE-lausega saab muuta ka mitme tulba väärtusi korraga. Selleks tuleb omistamised eraldada komadega. Ehk siis näiteks kui Juku kasvab pikemaks ning saab Juhaniks siis saame selle vormistada järgmise SQL lausega: UPDATE dbo.Laps_tbl SET Pikkus = 185, Nimi = 'Juhan' WHERE LapsID = 1 Enne Pärast Kustutamine Kustutamiseks saame kasutada DELETE lauset, mille järgi kirjutame tabeli, millest soovime ridu kustutada. Kindlasti tuleks lisada ka tingimus selle kohta, milliseid ridu kustutame! Kui tingimus ära jätta e. kirjutada nt: DELETE dbo.Laps_tbl
«Igal peremehel on õigus oma teenijate koerus-tükke taga pärida. Kuulge siis, junkur Georg, kui teil seks kannatust küllalt on, uinutavat juttu oma truiaalandliku sulase Gabrieli möödunud elust.» Agnes noogutas rõõmu pärast punastades pead, pani käed ristis sülle ja jäi vagusalt kuulama. Gabriel jutustas: 293 «Kahekümne kaheksa aasta eest, kümme aastat enne suure Liivi sõja hakatust, elas Jägala jõe orus, allpool suurt koske, kaugel tuntud kütt ja kalamees, keda Oru Juhaniks hüüti, oma naise ja ainsa tütrega. Nime poolest oli Oru Juhan Pirita kloostri pärisori, elas aga kui vaba mees ja tasus oma orjamaksu sel viisil ara, et nädalas teatud hulga käiu ja jahisaaki kloostrisse viis; suurema jao müüs ta Tallinnas ära, tõi sealt mitmesugust kaupa maarahva tarbeks kaasa ja sai aegamööda jõukaks meheks. Ta rääkis saksa keelt selgesti, mõistis lugeda, kirjutada ja kui vaja -- ka Tallinna kaupmehi tüssata, kes teda muidu väga hästi sallisid
annaabi.ee 
