ümbritsev rõngaslihas e. sfinker - piima moodustav näärmekude koosneb õõnsatest alveoolidest,mille sein moodustab piima sünteesivatest epiteelrakkudest. - alveoolid on omavahel ühendatud väikeste viimajuhadega ja moodustavad näärmesagarikke - näärmesagarikke ja -sagaraid ümbritseb ja ühendab sidekude - sidekude annab udarale struktuuri - enne sünnitust koguneb sidekoesse koevedelikku udaraturse - piima viimasüsteem koosneb väikestest ja suurematest juhadest, millised ühinevad 10...15-sse kogumisjuhasse, mis suubuvad piimaurke näärmeosasse ja nisaurkesse UDARA TALITUS Jaguneb: - piima tekitamine ehk sekretsioon - piima väljutamine ehk ejektsioon ehk sõõrutus - talitlust reguleeritakse hormoonide ja närvisüsteemi abil - lüpsiperioodi nimetatakse laktatsiooniks Koostisainete süntees - piima moodustamine on katkematu protsess - intensiivseim on see vahetult peale imetamist või lüpsi
arengus III etapp: Kolmandas etapis areneb sarnasel viisil eelnevatega järelneer ehk metanefros (inimesel algab areng 5. arengunädalal); lõplik funktsionaalne neer amniootidel (roomajad, linnud, imetajad) Metanefros kujuneb tänu vahelmise mesodermi päritolu epiteliaalsete ja mesenhümaalsete rakkude omavahelistele interaktsioonidele Metanefrogeenne mesenhüüm indutseerib paarilistest nefrilistest juhadest arenema kusejuhapungad, millest arenevad kogumistorukesed ja kusejuha, mis suunab uriini kusepõide Kusejuhapungad omakorda indutseerivad moodustuva metanefrose mesenhüümi rakke koonduma enda ümber ja muutuma 57 epiteliaalseteks struktuurideks, mis diferentseeruvad funktsionaalseteks neeru nefroniteks Algselt paiknevad neerud sügaval vaagnapiirkonnas, hiljem looteeas
suguorganite arengusse); areneb metanefros e järelneer Kuidas toimub kusjuhapunga/metanefrilise mesenhüümi vaheline interaktsioon/induktsioon. kusejuhapungad indutseerivad moodustuva metanefrose mesenhüümi rakke koonduma enda ümber ja muutuma epiteliaalseteks struktuurideks, mis diferentseeruvad funktsionaalseteks neeru nefroniteks Millised struktuurid arenevad Wolffi juhast millised struktuurid arenevad metanefrilisest mesenhüümist. indutseerub paarilistest nefrilistest juhadest arenema kusejuhapungad, millest arenevad kogumistorukesed ja kusejuha, mis suunab uriini kusepõide. Millest areneb kusepõis ja kusiti? Külgplaadi/lateraalplaadi mesoderm (ekstra-embrüonaalne mesoderm, somaatiline ja splanhiline mesoderm -> millised struktuurid sellest arenevad) sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna- ja jäsemeluud; jaguneb 2 kihiks - somaatiline ja splanhiline mesoderm; sellest pärineb ka ekstraembrüonaalne mesoderm
Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk. Kärbuvatest mesonefrose juhadest (Wolffi juhadest) jäävad naise organismi epoophoron ja paroophoron - moodustised munasarja kinnistisse ning Gartneri juhad tupe kõrvale. Naise vaagen Kaks puusaluud koos ristluuga moodustavad laia luurõnga - vaagna (pelvis), mis ühendab keret alajäsemete vabaosaga ja on toeseks siseelunditele. Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine, laiem on suur vaagen (pelvis major) ja alumine, kitsam osa on väike vaagen (pelvis minor). Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad, tagant
annaabi.ee 
