Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk usu ja lootuse asetamist maagiale. Uskumine akosmilisse monismi (monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes liikumistes (isegi judeo-kristlikust traditsioonist lähtuvais) asub jumalus inimeses eneses,seega inimene on ja jääb alati jumalikuks . Eerinevusi on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus, mittekristlike religioonide essents (olemus) on maagilise, mütoloogilise ja tarkuse mikstuur ebausaldusest, ebaaususest, kadedusest ühesõnaga
eneseteadlikkusega, tähtis on huumor: antinomism (seaduste vastu), apotheos (eesmärk - enesejumaldamine ), individualiteet (apotheosini tahtejöuga), initiation (öppeprotsess, kuna apotheos pole staatiline, vaid dynaamiline), maagia (muuta oma ümbrust vastavalt tahtele, kui initsiatsioon seda nöuab). Parema käe tee on eneseteadlikuse ületamine. 6 Kokkuvöte Satanism on muutunud sõltumatuks judeo-kristlikust maailmapildist ja saab eksisteerida ka peale postjudeo-kristliku aega. Ka vasaku käe fenomeni uurimine näitab, et tulevikus pole Jumalat väljaspool meid endid. Siiani on maailmas prevaleerinud parema käe tee (ristiusk, islam, budhismus, judaism), religioonid mis olid kõva korra eest. Nüüd on aga aeg küps, et vasaku käe teed mööda minna. © MVO - Musta veenuse ordu
spekulatsioonide küsimus, kui palju on tegelikult tema algupäraseid mõtteid nendes paljudes katsetes tema ideid formaliseerida. Igal juhul hakati neid, kes väitsid, et tegemist on jumala pojaga, kutsuma kristlasteks. Kuid enne, kui kristlus võis saada läänemaailma domineerivaks mõttesuunaks, vajas see filosoofilist baasi ning selleks sai suures ulatuses Platoni filosoofia. Varane kristlik kirik oli, nagu juba öeldud, segu judeo-kristlikust traditsioonist ja platonismist, täpsemalt neoplatonismist (s.t kreeka mõjud). See segunemine toimus järk-järgult ning saavutas haripunkti St. Augustiniga, keda käsitletakse hiljem. Selle segunemise vältel toimus oluline nihe kreeka filosoofiale omane rõhuasetus ratsionaalsusele asendus rõhuasetusega spirituaalsusele, mis oli omane judeo-kristlikule traditsioonile. Püha Paulus Mitmed mõjutused, mis lõikuvad varakristluses, on kenasti välja toodud St
industrialization. Photography, first few months of war = Europeans. Then you see more Caucasians, East Asians. Not many more j recruits after 1 st year. 4 March 2014 Memorialization of Holocaust. Last week, rise of pop anti-Semitism. Causes? Nazi occ did something, efficiently disseminated targeted anti-Semitism in local langs. Tatars couldn't read Ger, but Tat and Russ. Crafted to local sensitivities. J land- grabbing as part of Judeo-Bolshevik theory, dispossessed Tatars and others of natl land through collectivization. Hungary only occ for a year. W Uk, over 2 years, latently anti-Semitic to begin w, pogroms 1919, 1940-41 before Nazi troops even arrive. Sovs had allowed for greater Rus, Orthodox natlism, which opened up antisem can of worms; but not antisem. Incubator of antisem, Red Army, rumor. Dispropor # Js killed at beginning, so not as many Js. Pop antisem, J draft-dodging.
kontrollida maailma) Sellest ka valgustusidee illusioonsus?? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe, mingis mõttes on see elutahe. „Kõik elav tahab väljendada oma võimu“ Seos 1860ndate lõpul välja tulnud Darwini evolutsiooniteooriatega. Heidegger – tahe olla midagi enamat. Delenze – ei ole küsimus tahtes domineerida, vaid lihtsalt üks tahe valitseb teise
ratsionaalsusest) printsiip, aluseks on kreeka jumalad (Apollo- päikese jumal mõistus, kord, seadused, piirid ja Dionysus - viljakus, pidutsemine, ekstaas, ta ei tea oma soolist identiteeti). Nietzsche oli modernsuse vastu. Lääne ühiskond on rajatud ideele "principinm individuationis" püüe olla indiviid. Individuaalsusprintsiip. Dionüüsiline ideaal on massi kadumine. Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks. Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu. Antiikkultuuris kirjeldatakse kangelasi, kus võimutahte printsiip on olemas. Tänepäeval on see kangelaste olemine kadunud. "ressentiment" alaväärsus tundest tekkinud tõrksus, trotslukus, irisev ja vinguv arusaam
vaatepunkte ja hääli. Kelle hääl seda ütleb? Kas on üks või mitu loojat? MIllises järjestuses sündmused toimuvad? Mütoloogiline analüüs ses mõttes, et müüte on mütoloogiateks tehtud juba pikka aega. Kõik teavad kreeka mütoloogiast, aga keegi ei tea eriti kreeka müütidest. Motiivid. Looja kujusid võib olla erinevaid, põhiline ongi see kas on üks või mitu, kas mees või naissoost või androgüünne. Sageli on see ka määramatu. Judeo-kristlik traditsioon, feministlik müüdiuurimine. 6. Loojapaari mõiste, tuleneb eelnevast küsimusest. Kõige tavalisem ainuisikulisele loojale vastanduv loomisversioon on selline, kus loojaid on kaks. Loojapaar tähendab seda, et neid on algusest peale kaks, androgüünsus käib ka siia alla. Kaksikud, kes käituvad ühte moodi. Võivad tülli minna, nt. siis kui mõlemad on meessoost. Üks võimalus, et loojapaar on erinev, üks on mõistlik, tõsine, teine vigurlik
annaabi.ee 
