Õp lk 31-34 JUDAISM Äravalitud rahvas(juudid) Pühakiri o Toora (püha raamat, mida õpetatakse judaistidele) o Prohvetiraamatud (on olnud mitmeid prohveteid, kes ennustasid ette riikide langemist) o Psalmid (taaveti õpetuslaulud) o Talmud (Toora juurde kuuluvad kommentaarid, seletused. Kujunes välja viiendal sajandil) Õpetus o Ainujumal JHWH Adonai issand o Jumal on õiglane ja halastav. Inimene sai jumalalt elu ja vastutab jumala ees. Inimesel on vaba tahe ja annab vastust
arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti s Judaism Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud. Ainujumalaks on Jahve, kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile Islam Islam on tekkinud Lähis-Idas samas piirkonnas judaismi ja kristlusega, kuid 7. sajandil koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamedile.
Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Ainujumalaks on Jahve, kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. Judaismi alla kuuluvad: rabinism, saduserid, askenaism, esseenid, haskala,
Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Ainujumalaks on Jahve, kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. Judaismi alla kuuluvad: rabinism, saduserid, aškenaism, esseenid, haskala, kabala(kabalistid),
vastane sõda. Sõja võitnud roomlased likvideerisid sünagoogid, koolid, kohtud, ka Jawne Akadeemia. Juudamaa nimetati ümber Palestiinaks ja allutati halduslikult Rooma riigi Süüria provintsile, pealinnaga Damaskuses, ning asustati Rooma impeeriumi teistelt aladelt pärit uusasukatega: egiptlaste, süürlaste, kreeklaste, gallialaste ja germaanlastega. Sellega lõppes vanaaja juudi riikide Iisraeli ja Juuda ajalugu. Jeruusalemm pole olnud ajaloos püha mitte ainult judaistidele, vaid ka kristlastele ning islamiusulistele. Täpsemalt: püha ei ole linn tervikuna, pühaks peetakse Ida-Jeruusalemmas asuvat vanalinna. Vanalinna keskel asuval Templimäel pidavat seisma maailma nurgakivi kalju, millel Jumal seisis universumi luues. Ajaloolaste andmetel on linna 37 korda vallutatud, purustatud, maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. (Ibid.) Aastal 313 sai kristlus ametliku tunnustuse ja Rooma keiser Theodosius I kuulutas selle 380. aastal riigiusuks. 395
annaabi.ee 
