2.Krge integreeritus e seostatus(nt rakk)-struktuuri element hulkraksete organismis, iseseisev 3.Reageerimine vliskeskkonnale- TAKSIS ainuraksete reageerimine vliskeskkonna ritajale TROPISM-taimede aeglane reageerimine PAISTID-taimede kiire reageerimine 4.Kasv ja areng- KASV- org mtmete ja raku struktuuride arvu prdumatu suurenemine ARENG- morfafsioloogiliste muutuste rida, millega kaasneb uus bioloogiline kvaliteet 5.PALJUNEMISVIMELINE- endataoliste jrglaste taas toomine liigi silitamise huvides 6.Kohanemine ja kohastumine 7.MONTEERUMINE- muutuste teke nii prilikkusssteemis ja vljaspool seda 8.Ainevahetus
Sugulise paljunemise korral on iga jreltulija ainulaadne,st teistest mnevrra erinev. Niteks vib ta olla vastupidavam mne haiguse suhtes parema kaitsevrvuse vi vi muu sobivama tunnusega. Kas ilma partnerita saab suguliselt sigida ? Uus organism vib erandkorras areneda ka viljastamata munarakust(see on neitsi sigimine). Niteks mesilastel,sipelgatel,vesikirpudel ja lehetidel. Mis saab munadest? Kui munad on viljastunud, jvad need omapi arenema. Suurem osa selgrootuid jrglaste eest ei hoolitse ja seetttu hukkub neid palju.Kaotusi korvab suur munade hulk,mis vib ulatuda kmnetesse tuhandetesse.Munad paigutatakse tavaliselt toidu lhedusse,et koorunud vastsel oleks toidulaud kaetud. Miks on kasulik areneda moondega? Suurem osa selgrootuid areneb moondega.Nende munadest koordunud jreltulijad on vastsed, kes on esialgu kujult hoopis teistsugused.Vastsed saavad oma eluga iseseisvalt hakkama. Kuna nende eluviis ja elupaik erineb suuresti vanemate omast
Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100 120 km2, avatud maastikel vib territooriumi suurus kndida le tuhande ruutkilomeetri. ksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade rnded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab viksemast territooriumist, talvel vib see oluliselt suureneda, sltudes saakloomade paiknemisest ja nende rnnetest. Hunt vib ka hambus ra viia terve lamba. Hundikari suudab maha murda ka karu. Sigimine Jooksuaeg jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujvate jrglaste hulk sltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Kige murelikum on loomade elus sigimise ja poegade hooldamise aeg. Kasvav pesakond vajab palju toitu ning viksed kutsikad kaitset ka ilmastiku ja vimalike vaenlaste eest. Ema hooldab ja petab neid seni, kuni nad on saanud elujulisteks liigikaaslasteks. Selleks kulub ligikaudu aasta. Areng Tiinus kestab 62...75 peva. Pojad snnivad mrtsis-aprillis pimedate ja suletud krvaavadega, kaaludes 300...500 g
Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vhe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. Kahepaiksetest on mitmed krbeloomad vimelised kauaks ajaks, niikaua, kui puaperiood kestab, uinakusse jma. Kui tulevad vihmad, siis rkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja nrilised sigivad ainult prast talvist vihmaaega vi selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on jrglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on vimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja sdame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Krbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Phja-Aafrikas elab kskrkaamel ehk dromedar ning Aasias kakskrkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada krbes ilma veeta kuni he ndala. Krus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Judes veeallika juurde, vib kaamel kuni 114 liitrit vett ra juua. Kaameli ju ja vastupidavuse tttu kasutavad
planeerimatult kas ks vanem on surnud vi perejuurest lahkunud) + vanem osutab lapsele rohkem thelepanu, peres puuduvad konfliktid vanemate vahel. - majanduslikul elab seline perekond vrdlemisi litsal eriti kui lapsi on palju, ta ei ne vanemate vahelisi suhteid millele ise hiljem toetuda. 4.Lastetu perekond- kes ei saa vi ei soovi jrglasi. + mehel ja naisel on hea vimalus ennast teostada, phenduda tielikult tle. phenduda teineteisele. -jrglaste tulek, ksindus vanadusplves, tulevikutunde puudumine, laste kasvatamise rmu puudumine. Klalisabielu- ei elata koos ega ei ole abielus ja omatakse hiseid lapsi, eemal olev vanem vtab kasvatamisest osa nii materjaalselt kui materjaalselt. +monikatel tingimustel ainuke lahendus, kes ei suuda elada tavalist pereelu, vabatahtlik vastutus. -ebakindlus teviku suhtes kik phineb suulisel kokkuleppele ja usaldusele, lastel raske mista selliseid olukordi (phjuseid)
annaabi.ee 
