A=IUT Kuna soojushulk on võrdne tööga siis võib kirjutada ka Q=IUT Veel mõningaid valemeid: I Voolutugevus (amprites ) U Pinge ( voltides) T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetakse ahela lõigus, elektrivoolu poolt tehtud tööga aja jooksul ehk 1sek Veel valemeid: N=UI N Võimsus A Töö T Aeg Vooluvõimsust mõõdetakse voltides ja võimsuse ühikuks on 1W. Üks volt on võimsuse ühik,
Nii gaasid, vedelikud kui ka tahked vedelikud. Tahkete kehade soojuspaisumine jaguneb kaheks: ruumpaisumine ja joonpaisumine. Joonpaisumist leitakse valemist l=l(null all) × × t alfa= 1/kraadindik, t= t2- t1 l= lo + l. l=pikenemine(m) lo= altpikus alfa= joonpaisumistegur l= lõpppikkus t2= lõpptemp. t1= algtemp. t= temp.-i muut. Soojushulk Soojushulk on energiakogus, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsesis. Soojushulka leitakse valemist Q= c × m × (t2-t1), Q-soojushulk (joul), m-mass(kg), t1,t2 (kraadid) c-erisoojus (joul/kg kraadi kohta). Erisoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik selleks, et tõsta 1kg antud aine temp. 1 kraadi võrra. Soojuslik tasakaal Soojuslik tasakaal saabub siis, kui süsteemi kõikides osades on temp. võrdsustunud. Q1 + Q2 = 0 Sulamine Kristalsetel tahketel kehadel on kindel sulamistemp. Aine sulatamiseks on tarvis juurde anda lisasoojust. See kulub kristallvõre lõhkumiseks
15. Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja ühendatakse vooluringi tarbijaga rööbiti ehk paralleelselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ja ühendatakse jadamisi ehk järjestikku. 16. Vooluring vooluallika, 3 jadamisi tarviti ja lülitiga. Jadaühenduses on pinge U=U1+U2. 17. Vooluring vooluallika, 3 rööbiti tarviti ja lülitiga. Rööpühenduse korral pinge U=U1=U2. 18. Ülijuhtivus on nähtus, kus metallide takistus muutub peaaegu nulliks. 19. Joul- Lenzi seadus, valem, tähised. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajavahemiku korrutisega. Q=I2*R*t Q soojushulk (J) I voolutugevus (A) R juhi takistus (oom) t ajavahemik (s) 20. Mis on magnetvälja jõujoon? Joonis. Joon, mille igas punktis asetuvad väikesed magnetnõelad, on joone puutuja sihis. 21
8. osuta aga ehitusteenuseid valjapoole ette-votet. Oma Keelab mittevastavate materjalide kasutamise. 9. topjou korval vdidakse eritoode tegemiseks kasu- Kontrollib ettenähtud testimise läbiviimist tada spetsialiseeritud ehitusfirmade abi. Nendega (kvaliteedi plaan). 10. Kontrollib solmitud lepinguid nimetatakse otselepinguteks. ladustamiseeskirjade täitmist. 11. Tagab Omal joul ehitades hoitakse kokku t66v6tufirmale täidedokumentatsiooni vormistamise. 12. Kontrollib makstavate uldkulude ja ka-sumi arvel. Otsekulud inspektorite ettekirjutise täitmist. 13. Osaleb tellija on aga tavaliselt suuremad vaikse-mate kogemuste koosolekutel. 14. Tõendab kaetud tööde vastavust. ja sellest tuleneva madalama professionaal-suse 15. Annab makseloa tehtud tööde osas. 16. Osaleb arvel
1. Mistahes kinnises ahelas on pingete summa null, st. Kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistitel, 2. Olgu meil keerulisest ahelast eraldatud kinnine vooluahel nagu joonisel: I.Märgime voolude suunad ja elektromotoorjõudude suunad skeemile. II.Valime väljaeraldatud kinnises kontuurisvooluahelas ringkäigu suuna. 6. Voolu töö ja võimsus, Vooluallika kasutegur · Joul-Lenz'i seadus, juhtmed eralduv soojus (+ valem) Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja aja korrutisega. Q=RI2t. Joule'i-Lenzi seadus demonstreerib kenasti, et juhi siseenergia on võrdne elektrivoolu tööga (mille abil suurendati juhi siseenergiat). · Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp ja jadalülitamisel (ja miks)? Elektrilambi võimsuse valem N = U2/R näitab, et võimsamal lambil on väiksem takistus.
negatiivseteks e. summaarne vool hargnemispunktis on null. Teine reegel: Kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistitel, kusjuures emj on positiivne, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on positiivne, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. 6) Voolu töö ja võimsus, Vooluallika kasutegur Joul-Lenz'i seadus, juhtmed eralduv soojus (valem) Kasutades Ohm'i seadust ahela osa kohta võib sellele anda veel kaks kasulikku kuju: Voolu võimsus on järelikult: Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp- ja jadalülitamisel (ja miks)? Vooluallika kasutegur (sõltuvua kasulikust võimsusest) VB Allika kasutegur on kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhe Maksimaalse võimsuse saame kätte vooluallikast sise- ja välistakistuse
Kirchoffi reeglid. 1. Hargnemispunktides voolude summa on null, kusjuures sisenevad voolud loetakse pos, väljuvad voolud neg. ehk summaarne vool hargnemispunktides on 0. I1+I4+I3-I2=0 2. Kinnises kontuuris EMJ ε summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistusel, kusjuures emj on pos, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on pos, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. Joul-lenzi seadus-kõrvaliste jõudude töö muundub soojusenergiaks. A=Q=IUt. IJ. Voolu võimsus o järelikudl P=dA/dT=IU=U2/R Erineva takistusega lambid põlevad: Q=I2Rt=U2t/R vaata veel Magnetväli eksisteerib ainult liikuva laengu ümber ja seda on võimlik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt, magnetväli on
annaabi.ee 
