Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnule annab kultuurimaastiku mulje Gustav Suitsu mälestuskivi (tegemist on G. Suitsu sünnikohaga).
Seda on võimalik kirjeldada ka pidevajas kujul X*(t)=x[kT](t-kT) Püüame leida selle funktsiooni Laplace'i Kujutise x *(s) = Rakendame nüüd 5-impulsi integraalset põhiomadust Tulemusena oleme jõudnud diskreetse Laplace'i teisenduse avaldiseni x*(t)= Praktilistes rakendustes leiab sagedamat kasutamist teisenduse modifitseeritud vorm, mille võib saada eelmisest valemist asendusega z = esT (2.1.1). Sellega jouame Z-teisenduse põhivalemini Z-teisendusega luuakse üks-ühene vastavus diskreetse originaali x[kT] ja kujutise x(z) vahel, mida tähistame x[kT]< z >X(x). Z-teisenduse kasutamise iseärasused: ·Teisendus on rakendatav diskreetaja funktsioonidele, mis kõigi ajaargumendi negatiivsete väärtuste puhul omavad nullise väärtuse. · Teisendus on lineaarne. ·Kujutise argument z on kompleksmuutuja z = p + jv = zMeJ¥, mis on Laplace'i teisenduse argumendiga sa+jco seostatud valemiga 2.1.1
mingi diskreetaja funktsioon x[kT]. Seda on võimalik kirjeldada ka pidevajas kujul X*(t)=Σx[kT]δ(t-kT) Püüame leida selle funktsiooni Laplace’i Kujutise x *(s) = Rakendame nüüd 5-impulsi integraalset põhiomadust Tulemusena oleme jõudnud diskreetse Laplace’i teisenduse avaldiseni x*(t)= Praktilistes rakendustes leiab sagedamat kasutamist teisenduse modifitseeritud vorm, mille võib saada eelmisest valemist asendusega z = esT (2.1.1). Sellega jouame Z-teisenduse põhivalemini Z-teisendusega luuakse üks-ühene vastavus diskreetse originaali x[kT] ja kujutise x(z) vahel, mida tähistame x[kT]< z >X(x). Piirväärtusteoreemid- fikseerivad vastavuste asemel piirväärtuste võrdsused lim x(t) t läheneb 0 =limsX(s) s läheneb lõpmatusele ; limx(t) t läheneb lõpmatusele =limsx(s) s läheneb 0 . neid kasutatakse süsteemis alghetkel tekkida võivate hüppeliste muutuste
k SW ,1 (t) := f B 1 (Wt - k ). W k=- ~ Vorreldes seda esitust tukati ¨ lineaarse interpoleeriva splaini M 1,0 (t) valemiga, saame sel juhul konstandid cj = f (tj ). ~ Seda esitust integreerides jouame ¨ jallegi trapetsvalemini. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 16 / 17 Shannoni valimread splainidest tuumadega B-splain tuumad B-splainide valimread Kuna B-splainid B sobivad valimera tuumaks, siis sobib valimrea ~ tuumaks ka iga loplik lineaarkombinatsioon
annaabi.ee 
