parempoolseks parteiks Prantsusmaal. Seadusandlik võim: Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogu (Assemblée Nationale) ja Senat. Senat 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Täidesaatev võim: Praegune valitsus on sotsialistide, kommunistide ja roheliste koalitsioon. Valitsusjuht on sotsialistist peaminister Lionel Jospin. Seega valitseb Prantsusmaa sisepoliitikas omapärane olukord nn cohabitation. President on parempoolne, aga peaminister ja valitsus on vasakpoolsed. Viienda vabariigi ajal on see juba kolmas cohabitation. Kaks esimest korda olid president F. Mitterand'i ajal, mil peaministriteks olid parempoolsed. Prantsusmaa konstitutsiooni järgi on välispoliitika nn jagatud ala (domaine partagé). Pole täpselt kindlaks määratud, mis kuulub presidendi, mis valitsuse kompetentsi
president ja peaminister ei olnud samal poliitilisel poolel. Jacques Chirac, Pariisi linnapea ja gollistide erakonna asutaja, valiti peaministriks. Mitterrand valiti teist korda presidendiks aastal 1988, kuid ta pidi vastamisi seisma teise sarnase perioodiga aastatel 1993 kuni 1995, mil peaminister oli Édouard Balladur. 1995. aastal valiti Jacques Chirac presidendiks. 1997. aastal tõusis peaministriks sotsialist Lionel Jospin, kes oli ametis aastani 2002. Kolmandat korda tekkis olukord, mil president ja peaminister ei olnud samas poliitilises leeris. Chriac taasvaliti aastal 2002, mil tema konkurendiks oli äärmiselt parempoolsete vaadetega Jean-Marie Le Pen. Jacques Chirac lõi uue partei UMP, ühendades enamuse parempoolsesse tiiba. Pärast Jacques Chiraci sai võimule Nicolas Sarkozy, kes oli UMP esimees 2007.aastal. 2012.aastal kaotas ebapopulaarne ja majanduskriisi kaasa toonud Sarkozy võimu sotsialist
tõrva ja teisi spetsiifilisi aineid kui tubakas. Suitsetatud kanepi hulk on aga palju väiksem, eriti meditsiiniliste rakenduste puhul. LEGALISEERIMINE : USA presidentide isiklikest ülestähendustest nähtub, et USA presidendid Jefferson, Madison, Monroe ja teised suitsetasid hashishit, nagu ka Benjamin Franklin ja Mary Todd Lincoln. President J.F. Kennedy on kirjutanud, et kasutas kanepit oma seljavalude leevendamiseks. Ka Prantsusmaa peaminister Lionel Jospin on tunnistanud (valimiskampaania ajal), et ta on elus kaks korda hashishit suitsetanud ja pakkus välja nõrgematoimeliste uimastite "dekriminaliseerimise" idee. Paljud Ameerika suured juhid ja teerajajad (ka George Washington) olid kanepifarmerid. Antud hetkel on kanepi suitsetamine lubatud 16's Ameerika osariigis (Ameerikas arvatakse kokku olevat ca 20 milj. kanepi regulaarset suitsetajat) ning ka Hollandis. Hollandist tahavad eeskuju võtta nüüd juba ka Saksamaa, Prantsusmaa
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED
annaabi.ee 
