Paralleelsed elulood Marie Antoinette ja Anne Boleyn Marie Antoinette Marie Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, tema isa oli Saksa-Rooma keiser Franz I ning ema oli Maria Theresia, Austria ertshertsoginna ning Ungari kuninganna. Marie Antoinette kasvas koos oma vanema õe, Maria Carolinaga ning nad olid väga lähedased. Marie Antoinette õppis mängima klavessiini ja ka esines õukonnas. Lisaks oli ta suurepärane tantsija
legendaarseimaid naisi ajaloos. Marie-Antoinette sündis enda jaoks valel ajastul. Ta oli hea abikaasa ja suurepärane ema kuid kahjuks mitte adekvaatne kuninganna. Referaadis loodan ma välja tuua, kes too kuulus naine siis õigupoolest oli, milline oli tema elu ja kuidas ning miks ta suri. Head lugemist. Lapsepõlv Maria Theresia tütar Maria-Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2.novembril 1755 Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia peresse. Ta oli viieteistkümnes laps ja üheteistkümnes tütar peres. Muretumat elu kui Antonial pole võimalik ette kujutada. Ta eelistas õppimisele muretut ringilippamist pargis või kelgutamist koos õdede-vendadega. Antonia mõtteis olid ainult lõbustused. Tüdruk armastas muusikat ja õppis edukalt mängima klavessiini samuti oskas ta hästi tantsida. Suured Ootused
Selle asemel pakkus ta välja eluaegse sunnitöö kohaldamise. Sellega, et inimesed teadsid sunnitööliste kannatustest, pidi see saama palju mõjusamaks vahendiks kuritegevusest hoidumiseks. Beccaria reformiideed levisid üle kogu Euroopa ning vahetasid välja surmanuhtluse. 16. Austria õigus 1500-1800 Tsiviilseadustik 1811 (ABGB)- täielikult tsiviilnormid, juriidilises tehnilises mõttes kõrgemal tasemel kui ALR (seadustekogu), kuid madalam kui Napoleoni koodeks. Kriminaalõigus oli Josephina, Austria keiser Joseph II 1787 a. Koosnes üld- ja eriosast. Tuntakse Nullum Crimen põhimõtet. Kirjeldatud on ka kuriteo mõistet. Surmanuhtluse vorm oli ainult poomine. Võis kohaldada ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Olid ettenähtud protseduurid (12 tundi pidi rippuma rahvale näitamiseks, siis tuli pidulikkuseta matta). Vangistus, sunnitöö, ihunuhtlus, häbipost. 23 17
eesmärgiks oli isiku õiguste äravõtmine. Karistus ei olnud suunatudenam inimese keha vaid hinge vastu. Kui enne seda oli karistajaks valitseja, siis nüüd siirdus see roll üleriigivõimule. Selline muutus ei toimunud rahumeelselt, vaid oli mõjutatud Prantsuse revolutsioonist ja Euroopastoimunud poliitilistest võitlustest, mis muutsid oluliselt ühiskonna ülesehitust .Suurem muutus toimus siis, kui 1787.a. loodi Austrias üldine seadus kuritegudest ja nende karistamisest(Josephina) ning siis, kui 1794.a. loodi "Preisi Üldine Maaõigus". Need seadused on vaheetapiks uus- ja keskajavahel.Josephina nägi ette surmanuhtluse kohaldamist poomise läbi, kusjuures pärast hukkamist pidi laip 12 tundi"rahvale näitamiseks rippuma jääma.Preisi Üldine Maaõigus nägi raskeima karistusena ette surmanuhtluse pea maharaiumise läbi või siis karatastamisega. Lisaks taolisele surmanuhtluse diferentseerimisele esines ka muid keskaegseid mõjutusi
annaabi.ee 
