Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See
On ju ütlus, et kes ei riski see sampust ei joo. Tuleb võtta riske ning järgida enda südamehäält, sest südamel on alati õigus. Probleemiks on vaid kaasata mõistuse realistlikud ja ratsionaalsed otsused oma tegevustesse. Võime jälle väita, et armastus on võimas. Kuid miks armastus meid valetama paneb? Kas armastus ei peaks olema täis ainult headust? Romaanis leiab Josef Heleni toa põrandalt lebamast ning kutsub talle arsti. Helen palub, et arst Josefile ei ütleks, et tal vähk on, kuid Josef saab sellest ikkagi teada ent Helenile ei räägi. Miks Helen seda tegi? Mina arvan, et Helen tegi seda sellepärast, et säästa Josefit vaevast ning muretsemast. Kuid võib-olla ta ei usaldanud Josefit piisavalt. Armastuse üks osa ongi valed ning mitte keegi ei saa nendest ei üle ega ümber. Täpselt nii nagu Helen valetas Josefile, valetas ka Josef Helenile, jättes ütlemata, et teab tema haigusest.
Schwarz`ilt. 6 nädala pärast ühel paeval oli Georg nende hotellitoa uksel, ta tuli Helenile järgi. Josef lahkus toast, sest ei suutnud enam Georgi taluda. Ta läks enda hea sõbra Fischeri tuppa, et relv küsida Georgi tapmiseks. Georg läks minema. Josef ostis Helenile moes oleva seeliku ja sviitri. Georg tuli varsti jälle hotelli. J kohtus temaga hotellitrepil. Georg andis Helenile 3 päeva Saksamaale tagasijõudmiseks. Georg ütles veel Josefile, et Helen on väga haige. Hiljem Josef küsis seda Heleni käest, aga Helen ütles, et see on Georgi väljamõeldis, et teda Saksamaale tagasi kutsuda. Josef andis Helenile võimaluse tagasi Saksamaale minna. Helen aga ei läinud, sest armastas Josefit väga. 10 päeva pärast hakkas sõda ning piirid suleti. Mõne päeva pärast võeti nad kinni, Josef enne. Neid peeti Prantsusmaal spioonideks, tänu Georgi külastuste järgi. Helen viidi naistelaagrisse, Josefist eemale
võetakse tema 30. sünnipäeval ootamatult vahi alla. Ta üritab asja selgitada, kohtusse pääseda, et end kaitsta ja oma süütust tõestada. Kõik katsed nurjuvad, ta ei pääsenud kohtu alamatest instantsidest kõrgemale. Kohtuvõime iseloomustab ligipääsmatus, anonüümsus. Josef K. ei saanud kunagi teada, milles seisnes tema süü. Kõik teadsid protsessist, aga tema päästmiseks ei saanud keegi midagi teha. Tema süü ei huvitanud kedagi. Aasta pärast vahistamist tulid Josefile järele kaks tundmatut härrat ja torkasid talle kõrvalises kohas noa südamesse. Teisi teoseid: "Loss" (1921-22), "Ameerika" (1912-14) Virginia Woolf: "Tuletorni juurde" (süvapsühholoogia), "Lained", "Aastad", "Proua Dalloway". Filosoofilis-ideoloogiline ja intellektuaalne romaan põhiesindajad saksa kirjanikud Thomas Mann ja Hermann Hesse. Thomas Mann (6. 06.1875-12. 06. 1955) sündis Lübeckis kaupmehe ja senaatori Johann Heinrich Manni ja brasiilia päritolu
annaabi.ee 
