· Uurimisel tuginetakse peamiselt suulisele pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhiliselt 11.-12. sajandil · Põha linn Ife, oli olemas juba 8. sajandil. 13. sajandil oli see juba suurlinn- seda ümbritses muldvall ja kraav, savist majades veevärk, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna südames valitsejaloss · Rauasulatamine ja töötlemine, millest valmistati kultusesemeid · Eriti hinnatud oli vask, mida toodi sisse Põhja-Aafrikast
suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud. Alates 1996. aastast elab andmete kohaselt Nigeerias 88 514 501 inimest. Nigeeriat peavad oma kodumaaks rohkem kui 250 erinevat rahvust ja etnost. Suuremad neist on hausad-fulbed, kes elavad Põhja-Nigeerias, jorubad läänes ja ibod idas. Suurem osa Nigeerlastest sünnib ja sureb samas külas. Enamik külarahvast töötab põllul. Enamasti on igas külas oma ravitseja, sepp ja puusepp. Peale selle, et nad on rahvaarvult Aafrika suurim riik, on ka nende haritustase ja keskmine eluiga üks kõrgemaid Aafrikas. Õppimine toimub algkoolis emakeeles ning hiljem inglise keeles. Põhikoolis on 9 klassi ja keskkoolis 3 klassi. Kõrgharidus omandatakse ülikoolis. Tuntumad on Ibadani ja Lagose ülikoolid.
töötamisel; mehed on naistest kõrgemal. Aafrikas on palju kristlasi ning kohutavalt palju keeli. Naised on päeval enamjaolt alati kodus ja mehed aetakse kodust hommikul välja ja tagasi lastakse alles õhtul (seepärast mehed jõlguvadki päevad läbi ringi); purjus peaga ringi käimine on dibiiliku märk. * Nigeeria suurim riik Aafrikas, kus on ka suurim linn Aafrikas (Lagos) ning seal on rohkem kultuure, kui Euroopas kokku põhiliselt on iibod, jorubad ning housabilaadid. Jorubad on põhiliselt pärit Lagosest. Iibode kultuuris on naised täiesti null ja nad on väga suured ärimehed. * Lõuna-Aafrika purjus peaga ringi käimine on dibiiliku märk; inimestel on aegadega probleeme ja inimsuhted on väga olulised; streigid on igapäevased; neile ei meeldi ka öelda ,,ei"; neile meeldib lõbu; hispaania keelt räägivad nad palju rahulikumalt ja selgemalt, kui hispaanialased ise; üleüldiselt on kõik väga sarnane nii eurooplaste kui ka aafriklastega.
LÄÄNE-AAFRIKA NOKI (u 500 eKr 200 pKr ) Noki kultuur tekkis tänapäeva Nigeeria aladel. Arheoloogilised leiud, mis pärinevad Noki kultuuri õitseajast I aastatuhandel, tõendavad seal elanud rahva kõrget arengutaset. Oldi tuttavad rauasulatusega siit sai alguse ka teistesse Lääne-Aafrika piirkondadesse levinud terrakotaesemete (nõud, kujud) valmistamine. Iseloomulikud olid Noki keraamikale terrakotapead. Savist looma- ning inimpäid vooliti ainulaadses stiilis. JORUBAD Riikide kujunemine oli jorubadel pikaajaline protsess ning nähtavasti seotud I aastatuhandel toimunud rahvasterändega Troopilises Aafrikas. Majandus- ja kultuurikeskusteks saanud linnriigid tekkisid põhiliselt 11.- 12. sajandil. Samas eksisteeris jorubade püha linn Ife juba 8. sajandil. Pärimuse kohaselt olevat jumal loonud just seal musta ja valge inimese. 13. sajandil oli Ife tõeline suurlinn linna ümbritsesid muldvall ja kraav, savist majad
tse kärbeste olemasoluga suurte kariloomade kasvatus (st ei olnud võimalik kasvatada hobuseid ega seega rajada ka suurt ratsaväge). Sellel territooriumil kujuneb välja Yoruba/ Joruba tsivilisatsioon, mille juured ulatuvad juba aastatuhande vahetusse. Oli nn Nok-kultuur, millest pärinevad varaseimad Aafrikas säilinud skulptuurid (terrakota). Jorubadel kujune u aastal 1000 linnriikide tsivilisatsioon. Nendest esimene (mida hilisemad jorubad lugesid oma emalinnaks) oli Ife (Ile Ife Ife linnriik). Seal oli väga jõudsalt arenenud rauatöötlemistraditsioon ning pronksivalu ja muu. Neil oli ka komme sillutada oma tänavaid potikildudega, mis on arheoloogide jaoks väga suur rõõm. Piirkonnas oli kaks rahvast jorubad (lääne pool) ja edo (ida pool). Kultuuriliselt linnriigid aga põimusid ning mõlemad lugesid Ifet oma emalinnaks (kuigi tegemist pole isegi sugulasrahvastega).
küsitavatest allikatest raha. Peamiselt võitles diktaator aga ikkagi sisevastastega teistest etnostest. Macias Nguma, kes oli Ekvatoriaal-Guinea diktaator (1968-79) võitles samuti siseopositsiooniga, millel polnud seost külma sõjaga. Nigeeria etnosed Nigeerias elab 149 miljonit inimest (2008. a seisuga) ning seal on umbes 250 etnost, keeli ja murrakuid on ligi 500, konkreetselt keeli umbes 395. Suurimad rahvad on hausad (21%), fulanid ehk fulbed (11%), jorubad (21%) ning ibod ehk igbod (18%). Mitmed neist rahvusgruppidest on moslemid, mitmed kristlased ning suur osa ka traditsiooniliste usudite järgijad. Husadel ja jorubadel oli omariiklus välja kujunenud juba 13. saj paiku. Igbodel oma riiki ei tekkinud, nad elasid peamiselt kogukondlikus ühiskonnas. Tegu oli briti kolooniaga, kus erinevate võimude üle kasutati nii erinevat kui kaudset valitsemist. Nad jätsid Nigeeriale ja kolmeks jaotava territoriaalse struktuuri
annaabi.ee 
