sotsiaalteaduste tudeng Kerttu. Kerttu elab koos Tartust pärit sõbrannaga kahetoalises üürikorteris Karu tänaval Tallinna kesklinnas. Ei saa öelda, et Kerttu oleks puhas "A"õpilane, aga ta saab väga hästi hakkama. Kerttu ei ole loll, Kerttu teab, et ülikoolis tuleb õppida esimesel ja viimasel kursusel, ülejäänud aeg on selleks, et ELADA. Kerttul on ka poisssõber. Tema nimi on Madis. Madis on jorss. Tema läheb väljavahetamisele, nagu ka mp3mängija, mis sai vahetatud Spin FMi vastu Kuulatavus 24 000 kuulajat nädalas (TNS EMORi uuring Kevad 2009) Kümnendal kohal Helinäide http://spinfm.upop.ee/?pid=23&lang=1 AITÄH!
11 ema, isa, ja õpetaja. Küsimustiku esimeses osas paluti vastajatel kirjutada slängisõnu, mida nad nimetatud sõnade asemel kasutavad. Küsimustiku teises osas esitati slängisõnu, mis olid töö autori poolt valitud kahest sõnaraamatust: Mai Loogi ,,Esimesest Eesti Slängi Sõnaraamatust" ning Lemmit Kaplinki ja Kätlin Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamatust". Õpilased pidid leidma ise vasted slängisõnadele jorss, geoloog, tydo, über, btw, sinine esmapäev ja öögikas. Küsimustiku kolmandas osas uuriti, kus põhiliselt noored slängi kasutavad, kas trennis, koolis, internetis, kodus perega suheldes või mujal. 2.1 Tartu Raatuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste vastuste analüüs Esimene sõna, mida küsimustikus küsiti, on pidu. Kõige populaarsem vaste oli läbu, mida kasutab 11 õpilast 23-st. Teisel kohal oli sõna prasnik, mida kasutab 10 inimest 23-st.
“ Kuna mu mõned lapsikud klassivennad mängisid ka seda mängu teadsin ma kohe, et tegu on ülimalt popi mänguga millest MINA aru ei saa. Veel oli seal kaks Üli lahedat tüüpi, kes kõnelesid slängis. Poisid rääkisid „ No jou peeter. Jou Tolts. No kuidas kärab. Täitse nice. Kuidas selle kõõmaga on (stop seletus: närviline naisõpetaja), Ei na nyyd mingi mutt juuu (seletus paksem keskealine õpetajanna), Mul mingi jorss mosse (slängis öeldes nõme klassijuhataja) No mida veel võib selle 10 minutiga näha või kuulda või tunda. Siis istusin ma ühe paksu mehe kõrvale kes peeretas õudsalt vastiku haisuga ka sealt pidin ära minema, sest see üli vastik hais tikkus kohe vägisi mu ninna, mis ei tunna harilikult muud peale õhtuse kala lõhna ilmselt pärineb see mu vanavanavanavanavanavanaemast kes oli krokotill. Alles oli jäänud vaid üks koht kuhu minna mu õpetaja kõrval,
• Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud, retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon. Lõppeks oli kõigil poltidel suss püsti ning asi oligi tahe. Heia, ma töpasse ei vinni tulla, panen lestad likku. Paksii! Emakeele Seltsi keeletoimkond • on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja
Kogu skeemi mõistmiseks on kõik punktid välja kirjutatud minu ainetöös eraldi. Joonis 1. Struktuurskeem agrologistikas 5 2. TERAVILJA KASVATAMINE Ettevõte AS Setra Mõis tegeleb teraviljakultuuride, heinaseemnete ja õlikultuuride seemnete tootmise, pakendamise ja turustamisega. Kokku on haritavad maad üle 900 hektari. Kasvatatakse talinisu, rapsi, tritikut, hernest, kaera ja otra. Kuna teine ettevõte OÜ Kärss-Jorss kasvatab sigu, siis haritakse maad ka oma tarbeks. Teravilja ettevõttel on omad masinad, millega maid haritakse. Põhilised masinad, mida mina põldudel nägin olid Traktor BELARUS 1025 ja New Holland traktor T.7.260. Tabel 1. Traktorite tehnilised andmed Tehniline spetsifikatsioon BELARUS 1025 New Holland T.7.260 Veojõu tüüp Neljarattavedu Neljarattavedu
normikeelest. Ainult teismeliste netisläng, ortograafia erijooni suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt. Numbrid, täppideta tähed või sümbolid täpitähtede asemel. Sümbolid sõnade asemele. Mõttepunkte palju ütluse lõpus, venitused, häälduspärane kirjaviis, h-tähe esinemine(iir, hia), sage sõnade kokkukirjutamine(maitea,nomis), Sõnavara erijooni vulgaarsem ja familiaarsem keel(loll jorss, krdi lollakad), palju argikeele sõnavara, argituletus, inglise laenud(dsiisas, wack), teietamine puudub, kesksed üneemid(mm, aa, ooo), pragmaatilised partiklid( siis , nagu , vat), emotikonid partiklite väljendamiseks, lühendamine ja vokaalide ärajätmine(kle, krt), netikeele erilühendused(kle, ple, vbnds, nv), täheühenditest üksiktähed(ks x) hääldusviisi, emotsiooni väljendamine emotikonid, märgikordused,tähtede kordamine
· kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega' · H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia) · Keelemängud ortograafia abil: mizza · Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid (suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni: · Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk · Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike · Argituletus: savikas, mill, reffid `reformipartei' · Inglise laenud, tihti häälduspäraselt kirjutatud, eriti hinnangupartiklid: Dziizas, õu, jee, gawd, wack · Teietamine puudub · üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid. (Ühes korpuses 35 erinevat üneemi??) · pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä
annaabi.ee 
