Suutis viimasel hetkel end kokku võtta ja otsustava sammu astuda. Anselmo vana teejuht. Ta oli elutark, heasüdamlik, tulihingeline vabariigi pooldaja. Kristlane, jäägitult aus ja abivalmis mees. Tema jaoks oli tapmine raske ning ühegi in mõrvamine polnud õigustaud. Tema arvates muudab tapmine igaühe peagi loomaks. Ta põskedel olid pisarad, kui oli tunnimehe maha lasknud. Oli nõus vabariigi jaoks oma põhimõtetest loobuma. Robert Jordanile ääretult sümpaatne. Robert Jordan oli sõjas moraalselt üksi. Tema jaoks on eetiline käitumine käsu edukas täitmine ning allaandmisest, nii füüsilisest kui vaimsest hoidumine. Robert Jordan: ,,Maailm on tore paik ja väärt seda, et tema eest võidelda." Tundis, et Maria andis talle täisväärtusliku elu vaid 70 tunniga. Muutus sõjas küüniliseks. Ta ei võidelnud enam millegi eest, vaid vastu, selle vastu, mida ta praegu ise tegema pidi.
Elu on heitlus, mis lõppeb varem või hiljem surmaga. Tähtis on see, kui hästi suudetakse lõpuni võidelda. Ennekõike on eetiline julge käitumine- elulõpule tuleb mehiselt silma vaadata. Hemingway üritab lugeja panna mõtlema, et kas tõeline armastus on sõja ajal võimalik. Inimese panevad armastust otsima ebastabiilsus, teadmatus tuleviku suhtes ja ka sõda. Robert Jordani ja Maria vahel oli tõeline armastus, mis tõstab nad pilvedesse ja on elult saadud. Maria suutis Robert Jordanile pakkuda täisverelist elu sõja ajal, millest unistab iga sõdur. Ma olen veendunud, et kahe inimese vahel peab olema midagi uskumatult erilist, et öelda ja mõista ,,Niikaua kui meist üks on elus, oleme mõlemad elus. ...sinus läheme meie mõlemad...Ainult sinus saan mina edasi elada." Tähtis on mõista, et hingekella lüüakse meile endile. Kõik inimsed surevad kunagi, iseasi kui palju sellele mõeldakse. Keegi ei ole veel näinud isikut, kes elaks igavesti.
Tema teine, inimlikum pool aga kiskus teda mujale, elama Mariaga rahulikku abielu. Minu arvates iseloomustab Jordani sisekonflikti hästi järgmine lause, mida ta ütles Mariale: ,, Ma armastan sind, nagu ma armastan vabadust ja inimväärikust ja igaühe õigust töötaa ja mitte nälga kannatada. Ma armastan sind, nagu ma armastan Madriidi, mida me kaitsesime, ja nagu ma armastan neid oma seltsimehi, kes on surma saanud." Ühelt poolt on Robert Jordanile tähtsad tema unistused ühisest tulevikust Mariaga, teisalt aga ei suuda ta nii kegelt jätta sinnapaika kõike, mille eest ta siiamaani võidelnud on. Sõda paneb õik selle keskel olevad inimesed raskesse olukorda, kus tihti tuleb teha raskeid valikuid. Antud juhul valis Robert Jordan oma elu eesmärgi, võitlemise üle oma elu armastuse. See oli raske otsus, kuid vaid nii sai ta surra rahus, teades, et on võidelnud viimse hingetõmbeni.
Presley kohta, kes elab mingis mõttes tänapäevalgi edasi, sest tema järgijaid on lihtsalt niivõrd palju. Kõik tahavad välja näha nagu Elvis ning tema fännid kogunevad iga aasta kokku, et tähistada selle suure mehe saavutusi. Elvis sokeeris oma aja inimesi temale omase tantsu ja muusikaga, see ei sarnanenud tema aegsete muusikute loominguga vaid näitas Elvise olemust, tegi temast erilise inimese. Võitlejaid halli massi leviku vastu on veel. Michel Jordanile öeldi omal ajal, et temast ei saa korvpallurit ning visati kooli korvpalli meeskonnast välja. Sellest hoolimata otsustas Jordan jääda oma hobile truuks ning on nüüdseks üks rikkamaid sportlasi. Ta teadis sisimas, et kui ta on see inimene edasi, kelleks ta end peab, siis ei saa midagi valesti minna. Ta ei loobunud olemast see, kes ta arvas end olevat ja õigesti arvas. Ta ei valinud spordi asemel muusikat, kunsti, poliitikat ja nii edasi. Jordani saavutuste tõttu võime
Suutis viimasel hetkel end kokku võtta ja otsustava sammu astuda. Anselmo vana teejuht. Ta oli elutark, heasüdamlik, tulihingeline vabariigi pooldaja. Kristlane, jäägitult aus ja abivalmis mees. Tema jaoks oli tapmine raske ning ühegi in mõrvamine polnud õigustaud. Tema arvates muudab tapmine igaühe peagi loomaks. Ta põskedel olid pisarad, kui oli tunnimehe maha lasknud. Oli nõus vabariigi jaoks oma põhimõtetest loobuma. Robert Jordanile ääretult sümpaatne. Robert Jordan oli sõjas moraalselt üksi. Tema jaoks on eetiline käitumine käsu edukas täitmine ning allaandmisest, nii füüsilisest kui vaimsest hoidumine. Robert Jordan: ,,Maailm on tore paik ja väärt seda, et tema eest võidelda." Tundis, et Maria andis talle täisväärtusliku 33 elu vaid 70 tunniga. Muutus sõjas küüniliseks. Ta ei võidelnud enam millegi eest, vaid vastu,
kaasavõtmise peale, armastas teda rohkem? Nii Pilar kui Robert Jordan teadsid, et see suhe on määratud katkema. Õigemini, Pilar teadis. Jordan tõrjus seda. Maria - tema oli küll mingil määral sõda tunda saanud ja servast karastatudki, aga siiski mitte piisavalt et ka armastuse üle kainelt arutleda. Ega see tegelikult polegi midagi imestamisväärset: ta oli noor ja naiivne, kergelt varsalik (mis käib naiivse juurde) ja tegelikult see temas Robert Jordanile meeldiski. Maria ei suutnud uskuda et sõda ka tema enda väikese kalli armastuse järele oma kohutavad käed sirutab. Ta uskus seda, mida Robert Jordan tahtis uskuda; see tegi mehe kaotamise talle hulga raskemaks. Ühe armastatu kadumine on kahekordne traagika - sellele, kes elust lahkuma peab, jätmata tegemata tohutult palju asju, täitmata talumatult palju unistusi; ja sellele teisele, kes üksinda külmas maailmas hakkama peab saama. Sellele on põhjus, miks saatus eelistas meest.
annaabi.ee 
