Teiseks toon välja erinevused, kuidas nägi välja lihtrahva elu nende arvates. Ma arvan, et Pieter pidas lihtrahvast vaeseks. Nad elasid väikestes elamutes ja said vaevu oma majapidamise üleval pidamisega hakkama. Nad ilmselt rügasid tööd teha päevastpäeva, et oma pere toita. Maalil "Jahimehed lumes" on näha, kuidas nii mehed kui ka naised töötavad, mitte ei laiskle ega lõbutse. Jahimehed ajavad koertega jälgi ja naised teevad omi toimetusi. Jordaensi maali "Oakuninga pidu" jälgides, arvan, et mees pidas lihtrahvast pigem logelejateks, kui tööd tegevateks inimesteks. Maalil on näha, kuidas rahvas tarbib jooki ning õgivad head ja paremat ning peavad pidu. Mees kujutas rahvast nende vabal ajal, kui nad lõbutsesid ja nautisid elu. Kunstnik ei pööranud tähelepanu töö tegemisele, sest see on igapäevane. Maalis maarahvast enamasti kõrtsides pidutsemas või omavahel kaklemas.
Kasutatud allikad ´´Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini´´ Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak ´´Kunstiajalugu'' M. V. Alpatov Ajaloo õpik en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt ENE Lisa Barokk on kunstistiil mis väljendus esmakordselt Euroopas 16. sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens, a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning hollandlased Rembrandt ja F. Halsi. Kui Rembrandt elas veel Leidenis, siis käis alla aasta ülikoolis. Kuna talle meeldis kunst, siis ta läks Jacob van Swanenburghi ateljeesse õppima ning siirdus pärast seda Amsterdami Pieter Lastmani juurde, kes oli itaaliapärase suuna järgija. Kui Rembrandt avas oma ateljee, siis tulid ka tema juurde rohkelt õpilasi. Nendeks olid Govert Flinck, Ferdinand Bol, Gerald
iseseisvuse. Van Dyck`i peetakse üheks paraadportree rajajaks. Rubensiga võrreldes on ta kujutamislaad pehmem, õrnem ja lüürilisem. Tema üheks parimaks tööks peetakse inglise kuningas "Charles I portreed". Kuningat on kujutatud jahiülikonnas suurejoonelise maastiku taustal. Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile. Tema töid iseloomustab elulähedus ja jõulisus, isegi proosalisus. Jordaensi suureks eeskujuks oli Caravaggio. Kujutas peamiselt elurõõmsat talurahvast perekondlikke pidustusi pidamas. HOLLANDI MAALIKUNST Nagu juba öeldud, oli Põhja-Euroopas, iseäranis Hollandis kunst väga erinev itaalia ja flaami kunstist. Hollandi maalikunst elas 17. sajandil üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust. Allegooria ja
loomingulise iseseisvuse. Van Dyck`i peetakse üheks paraadportree rajajaks. Rubensiga võrreldes on ta kujutamislaad pehmem, õrnem ja lüürilisem. Tema üheks parimaks tööks peetakse inglise kuningas "Charles I portreed". Kuningat on kujutatud jahiülikonnas suurejoonelise maastiku taustal. Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile. Tema töid iseloomustab elulähedus ja jõulisus, isegi proosalisus. Jordaensi suureks eeskujuks oli Caravaggio. Kujutas peamiselt elurõõmsat talurahvast perekondlikke pidustusi pidamas. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. Kõige viljakam oli Hispaanias siiski maalikunst
annaabi.ee 
