Jordaanias, Araabia kuningriik Lähis-Idas. Lennujaam asub 32 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast, Amman. Jordaanias on veel kaks lennujaama. Amman Civil Airport ja King Hussein International Airport. Viimane asud Aqabas. Riigis võib esineda terrorismioht, samuti võivad naabermaades toimuvad rahutused mõjutada inimeste julgeolekut riigis. Jordaanias on toimunud mitmeid poliitilisi meeleavaldusi, mille käigus on saanud inimesed vigastada. Seetõttu tuleks Jordaaniasse reisides olla eriti ettevaatlik. Ohutuse eesmärgil tuleb kindlasti vältida kõiki rahvakogunemisi ja meeleavaldusi. Jordaaniasse saab lennukiga. Eestist otse kohale saab lennukiga Frankfurdi või Viini kaudu. Proovida võiks muidugi ka Domina odavamat lendu Sharm el Sheikhi. Sealt Jordaaniasse saamine oleks omaette pikem jutt. Paljud satuvad Jordaniasse pikema reisi käigus külastades ka Süüriat, Liibanoni ja miks mitte Iisraeli/Palestiinat. Wadi Rum
Olukord on endiselt ebastabiilne. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sõjad vee üle Sõda Iisraeli ja tema naabermaade vahel 1967. aastal, põhjuseks vaidlused Jordani jõe vete pärast. Araabia riigid otsustasid juhtida Jordani jõge "toitvatest" jõgedest vett Jordaaniasse ning Süüriasse. Selle tulemusena oleks Iisrael kaotanud olulise osa oma veeressursist. Plaan ei läinud läbi. Konfliktikolle Süüria ja Türgi vahel (Tigrise ja Eufrati jõed). Mõlemad riigid, aga ka Iraak väidavad, et neil on ajaloolised õigused mõlemate jõgede üle. Probleemid tammide ehitamisega, põllumajandusega. Tüli Niiluse vete pärast Egiptuse, Etioopia ja Sudaani vahel. 95 % Egpituse veest, mida on vaja joogiveeks, tööstuseks jne tuleb Niiluse jõest
Tegelikkuses ei suuda inimesed aru saada, et see osa sõjapõgenikest, kes Eestisse tulevad, on tegelikult vaid olematu protsent nendest, kes on pidanud oma kodudest lahkuma. Eestisse on põgenikke tulemas umbes 500. Seda ei saa võrreldagi sellega, kui palju on Süüria lähisriigid pidanud vastu võtma. 7,6 miljonit inimest ei ole saanud Süüriast lahkuda ning elavad seal põgenikelaagrites, 1,6 miljonit on põgenenud Türgisse ning 1 miljon nii Jordaaniasse kui ka Liibanoni. Seda statistikat vaadates ei ole 500 inimest midagi, aga inimeste jaoks on see ikka probleem. Mina ei oska sellele probleemile küll mingit lahendust pakkuda. Saab vaid loota sellele, et inimesed harjuvad olukorraga. Patriotsim on kindlasti järgmiseks. Minu arvates võib patriotism paljuski käest ära minna. Me kõik oleme vähem või rohkem patrioodid, kuna tunneme austust näiteks Eesti lipu vastu ning oleme uhked Eesti riigi üle
selle sõjalise kokkupõrke peatamine ÜRO-l õnnestus. Need sündmused pingestasid olukorda Lähis- Ida regioonis veelgi ning oodatud lahendus lükkus kaugesse tulevikku. Kuna kõik olid suurest sõjategevusest väsinud, sõlmiti muuhulgas ka mõned vaherahud. Egiptuse ja Iisraeli vahel sõlmiti Camp Davidi rahu, millega suudeti pikaajaline vaen lõpetada, kuid püsivat rahu ei saabunud siiski. Egiptuse suhted Juudamaaga muutusid normaalseks, kuid rünnakud Liibanoni, Jordaaniasse ja teistesse Lähis-Ida riikidesse jätkusid. Mulle tundub, et isegi sõlmitavad rahulepingud ei vähenda iisraellaste tahet oma riiki laiendada seega ei piira need ka kriisi süvenemist. Oma kunagise kodumaa tagasivõitmisest on asi nüüd juba kaugel. Praeguseks ei ole kriis veel lahenenud. 1990ndatel muutus juutide poliitiline suhtumine araablastesse leebemaks, kuid sedagi vaid paariks aastaks. Praeguseks põhiprobleemiks on intifadad
annaabi.ee 
