lääts) või kulgeb nii, et selle pikendus läbin ebafookust (hajutav lääts), 2) Peafookust läbiv või ebafookuse suunas langev kiir kulgeb pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis: Koondav lääts (nõguspeegel) f>0; a>0; k>0tõeline; k<0näiv Hajutav lääts (kumerpeegel) f<0; a>0; k<0näiv Joonsuurenduseks nim kujutise joonmõõtmete suhet eseme joonmõõtmetesse: s=H/h=|k|/|a|, kus H kujutise kõrgus, heseme kõrgus LUUP. MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata
olev tõke jätab terava varju. ookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1. fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2. fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Suurendus on mõistetav kaheti: · kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks, · kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks. Et optilist tsentrit läbiv kiir oma suunda ei muuda, moodustub sarnaste kolmnurkade paar, kust Neist ühe (tavaliselt kujutise kauguse) saame asendada läätse valemist Näeme, et , kui ning , kui . Joonsuurendus on oluline fotokaamerate ning projektsiooniseadmete korral. Visuaalsel (silmaga) vaatlemisel on tähtsam nurksuurendus.
järgneval ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana. Huygens'i printsiip: lainefrondi A kõigist punktidest väljuvad keralained tekitavad paralleelse lainefrondi B. Suurendus on mõistetav kaheti: 1)kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks, 2)kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks. Joonsuurendus. A - ese, K - kujutis, L - lääts Süsteemi valgusjõud näitab, kuimitu korda on kujutise pind heledam objekti omast. Ta on võrdeline süsteemi suhtelise ava ruuduga. Valgusjõud iseloomustab kujutise valgustatust objektiga võrreldes. Selle leidmiseks võrdleme objekti heledust kujutise heledusega
järgneval ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana. Huygens'i printsiip: lainefrondi A kõigist punktidest väljuvad keralained tekitavad paralleelse lainefrondi B. Suurendus on mõistetav kaheti: 1)kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks, 2)kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks. Joonsuurendus. A - ese, K - kujutis, L - lääts Süsteemi valgusjõud näitab, kuimitu korda on kujutise pind heledam objekti omast. Ta on võrdeline süsteemi suhtelise ava ruuduga. Valgusjõud iseloomustab kujutise valgustatust objektiga võrreldes. Selle leidmiseks võrdleme objekti heledust kujutise heledusega
Süsteemi põhiparameetrid. Optilise süsteemi põhiparameetriteks on fookusekaugus, suurendus ja valgusjõud. Fookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1. fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2. fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Suurendus on mõistetav kaheti: · kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks, · kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks. Et optilist tsentrit läbiv kiir oma suunda ei muuda, moodustub sarnaste kolmnurkade paar, kust 97 Neist ühe (tavaliselt kujutise kauguse) saame asendada läätse valemist Näeme, et , kui ning , kui .
annaabi.ee 
