........................................................2 Elamu materjalid.........................................................................................................................3 1.Hoone soojuskadude leidmine.............................................................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist....................................................................................................................4 1.4. Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa..
1.3 Pööning vahelagi................................................................................................................. 9 1.1.4 Aken.................................................................................................................................... 9 1.1.5 Välisuks ............................................................................................................................ 10 1.2 hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega............................................................................................................11 1.3 Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist................................................................................................................................14 1
ekvaatoritasapinna) suhtes; · tsentraalne,kagnoomonilineprojektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes; · stereograafiline projektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel; · perspektiivne projektsioonradiaalneprojektsioon, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Kaardiprojektsioonid- silindriline, kooniline, tasapinnaline(normaal,poik ja kald projektsioon) Kaardimoonutused- joonpikkuste, pindalade, nurkade ja kuju moonutus Peamootkava- Gloobus on Maa vähendatud mudel, kusjuures vähendusaste üle terve gloobuse pinna on üks ja muutumatu. erimootkava- Soltuvalt projektsioonist säilib kaardil peamootkava vaid kindlates punkEdes voi joontel mujal see monevorra suureneb voi väheneb. Niisugust moonutatud, kuid tegelikku mootkava kaardi suvalises punktis nimetatakse erimootkavaks. moondeellips- ehk Tissot' indikatriss iseloomustab moonutuste iseloomu erinevates Maa piirkondades
• stereotüüpide kasutamise printsiip - tuleb arvestaada võimalike assotsaitsioonidega, mis kasutajal võivad tekkida Kaardi projektsioone jaotatakse põhiliselt viiest erinevast aspektist lähtuvalt: 1. projitseerimise viisi alusel 2. projitseeriva kujundi asukoha alusel maapinna suhtes 3. projitseerimise suuna alusel 4. tekkivate moonutuste alusel 5. projitseeriva geomeetrilise kujundi alusel Jaotamine moonutuste alusel: · joonpikkuste moonutused · pindalade moonutused · nurkade moonutused · kuju moonutused GIS • Geoinfosüsteem • Geoinformatsiooni süsteem • Geograafilise informatsiooni süsteem arvutist lähtuv: GIS on organiseeritud kogum arvuti riist- ning tarkvarast, geograafilisest informatsioonist, informatsiooni töötlejatest ja kasutajatest, mis on vajalik geograafilise informatsiooni säilitamiseks, uuendamiseks, analüüsiks ja väljastamiseks üldisem:
Muud moonutused hoitakse kontrolli all segmenteerimise abil ehk teisendused tehakse üksikute Maa pinna osade kaupa. Moonutused kaardil Iga kartograafilist projektsiooni iseloomustavad teatud kindlat laadi moonutused. Ka eelneval joonisel on naha, et üks ja seesama kujund maaellipsoidil annab nelja klassikalise projitseerimismudeli korral erinevad tulemused. Moonutusi võib käsitleda väga erinevatest aspektidest, kartograafias vaadeldakse olulisemate moonutustena: · joonpikkuste moonutust · pindalade moonutust · nurkade moonutust · kuju moonutust Üldreeglina moonutuste suurus kaardipinna eri osades muutub. Moonutuste suuruse määrab ara valdavalt konkreetne projektsioon, kuid osaliselt ka valitud projektsiooniparameetrid. Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon
säilitatakse. Sellega tagatakse ka nurkade vastavus tegelikkusele. 2. Õigepindsed- ekvivalentsed 3.Õigepikkuselised- ekvidistantsed Moonutused kaardil Iga kartograafilist projektsiooni iseloomustavad teatud kindlat laadi moonutused. Ka eelneval joonisel on naha, et üks ja seesama kujund maaellipsoidil annab nelja klassikalise projitseerimismudeli korral erinevad tulemused. Moonutusi võib käsitleda väga erinevatest aspektidest, kartograafias vaadeldakse olulisemate moonutustena: 1. joonpikkuste moonutust 2. pindalade moonutust 3. nurkade moonutust 4. kuju moonutust. Üldreeglina moonutuste suurus kaardipinna eri osades muutub. Moonutuste suuruse määrab ara valdavalt konkreetne projektsioon, kuid osaliselt ka valitud projektsiooniparameetrid. Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon.
annaabi.ee 
