vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline deklinatsioon magnetilise ja geograafilise meridiaani põhjasuuna vaheline nurk. Direktsiooninurk selle saamiseks mõõdetakse malliga kaardil nurk objekti ja koordinaatvõrgu suunal. Magnetiline asimuud selle saamiseks mõõdetakse kompassiga nurk geograafilise põhjasuuna ja maastikul asuva objekti vahel. Joonorientiiri ja punktorientiiri järgi orienteerumine tuleb kaart pöörata nii, et seisupunktist mööda joonorientiiri leppemärki mõttes tõmmatud joon ühtiks selle orientiiri suunaga looduses. Punktorientiiri järgi orienteerumisel kasutatakse suunda seisupunktist mingile esemele. Taevakehade järgi määratakse kõigepealt põhjanaela asukoht. Asimuudi järgi liikumine seda tehakse juhul kui ei ole võimalik maastiku jälgmisel liikuda.
6. jalaväelabidas 7. katelok ja söögiriistad (kui ei ole alumiiniumist) 8. raadiojaam Lisaks võivad kompassinõela mõjutada näiteks lähedal asuvad sõidukid, elektriseadmed, elektriliinid jms. Asukoha määramine Et maastikul liikuda ja soovitud kohta jõuda, peame esmalt teadma oma asukohta. Oma asukoha leidmiseks kaardil tuleb esmalt võrrelda maastikku kaardil kujutatuga ning kaart orienteerida (õiget pidi kätte võtta). Kaardi orienteerimine toimub järgmiste meetoditega: 1. Joonorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul joonekujulise objekti (tee, jõgi, kraav, metsasiht jne) juures seistes ühtiks selle suund kaardil tegelikkusega. 2. Punktorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul nähtav markantne vms silmapaistev kindel objekt (äratuntav maja, korsten, sild, järv jne) jääks kaardil enda asukoha suhtes samasse suunda kui, maastikul. 3. Kompassi järgi - asetada kompass kaardi peale või kõrvale ja pöörata kaarti seni, kuni kaardi põhjasuund
). Kui kaardi põhjasuund on kompassi abil viidud vastavusse põhjasuunaga looduses, siis tuleb määrata valitud objektide asimuudid. Tõmmates iga objekti asimuudi põhjal kaardile sirged, saamegi teada meie asukoha: seda tähistab sirgete lõikumiskoht. Kui me asume aga maanteel, jõe ääres või mõnel muul joonorientiiril, piisab ühest selgesti äratuntavast objektist. Jällegi tuleb määrata objekti asimuut ja selle järgi tõmmata kaardile sirgjoon. Meie asukohta näitab joonorientiiri ja sirge lõikepunkt. Kuidas saada looduses hakkama ilma kompassita? Peale kompassi on ka looduses mitmesuguseid märke, mille järgi on võimalik põhja-lõuna suunda kindlaks teha. Abimeesteks võivaid olla näiteks sipelgad. Õigemini nende pesad, mis on enamasti ehitatud puu lõunaküljele. Päevasel ajal saab suunda määrata ka päikese ning seieritega käekella abil, ööpimeduses aga Põhjanaela järgi. Metsasügavuses matkates tasub uurida kvartaliposte: kõige
Magnetasimuudi teisendamisel direktsiooninurgaks LIIDAME SUUNAPARANDUSE Direktsiooninurga teisendamisel magnetasimuudiks LAHUTAME SUUNAPARANDUSE KOMPASS Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks, ilmakaarte määramiseks ja vajalikus suunas liikumiseks. Ära kasuta kompassi metalli läheduses. Kompassi osad (pilt 6.20). 174 Pilt 6.20 OMA ASUKOHA MÄÄRAMINE Joonlõikumine Saab kasutada mistahes joonorientiiri puhul (pilt 6.21). Pilt 6.21 175 Lõikumine ehk liitvaatlus Objekti asukoha määramiseks tuleb mõõta kahest või enamast punktist (pilt 6.22). Pilt 6.22 Sälkimine külgorientiiri järgi Saab kasutada mistahes joonorientiiri puhul (pilt 6.23). Pilt 6.23 176 Sälkimine kolme orientiiri järgi (pilt 6.24). Pilt 6
GPS-seadmed, radarid, raadiolokat- sioon jms. Orienteeritud kompassil on kompas- sinõela ots nõelaväravas (joonis 8.11), kusjuures liikumissuuna nooled näi- tavad õiget liikumissuunda. Joonis 8.10. Kompassi lihtsustatud näidis 133 Topograafia Joonis 8.11. Orienteeritud kompass Kaardi orienteerimine Oma asukoha määramist maastikul ses. Joonorientiiri järgi orienteeritak- tuleb alustada kaardi orienteerimi- se kaarti kõige sagedamini rännakul, sega, st kaarti peab võrdlema maas- kui kaarti on vaja maastikuga võrrel- tikuga, kasutades lähemaid orientii- da liikumise ajal ning varem väljavali- re, ning määrama nende järgi oma tud orientiiride risttee, teelahkmete, asukoha. Seejärel võrreldakse kaarti sildade, asulate ja teiste iseloomulike