näitavad teatud kriteeriumid, milleks on tihedusnäitajad, jaotusnäitajad, kujunäitajad, gestalt näitajad, vahemaanäitajad, abstraktsed näitajad. Kaardi kriteeriumite aluselt lihtsustatakse, muudetakse või eemaldatakse kaardiandmeid. Näiteks sarnased ja kõrvuti olevad polügoonid muudetakse üheks polügooniks, seda nimetatakse agregeerimis meetodiks. Lihtsustamis meetodis muudetakse joon- või polügoonobjektid sujuvamateks , kus eemaldatakse ebavajalikud osad üldist kuju muutmata. Joonobjektide lihtsustamisel kasutatakse algoritme nagu Ramer Douglas Peucker’i ja Lang’i algoritm. Generaliseemisel on GIS-i programmides olemas eraldi tööriistad, millega tagatakse vajalik eesmärk. Kasutatud kirjandus About the Lang Algorithm. (2012). SUNY Institute of Technology. Kättesaadav: http://web.cs.sunyit.edu/~poissad/projects/Curve/about_algorithms/lang.php (30.11.15) Karthaus, M. (2012). Javascript implementation of the Ramer Douglas Peucker Algorithm
Aladel, mille sisse ei mahu ala iseloomustavat märki joonestama, võib märgi paigutada osaliselt ala piirile, piiri sellest kohast katkestades. Mõõtkavalised joonobjektid- võib olla kõver või sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Kõverjoonelised on jõed, ojad, jalgrajad jne. Sirgjoonelised on kraavid, tarad, elektriliinid, raudteed jne. Tinglikud joonobjektid on nt administratiivpiirid, mis võivad olla kõverjoonelised, kui nad on ühitatud sirgjoonelise objektiga. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel laiemad kui looduses. Punktobjekt- on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Tüüpiliste punktobjektidena on geodeetilised punktid, elektri- ja sideliinide postid, kilomeetripost, teeviit, üksikud puud, korstnad, tornid jm. Ka osa pindobjekte (hooned, tiigid, õued), mida pole võimalik suuremates mõõtkavades võimalik
kujutise detailid (nt leppemärgid, raam, raamivälised tekstid jm.) · Kaardi matemaatilised elemendid kaardi elemendid, miss määravad ruumi ja kaardi(lehe) suhte (nt geodeetiline alus, raam, mõõtkava, kaardivõrgustik, kaardijagu e nomenklatuur). · Kaardi sisu element kaardi väikseim sisuline osa antud mõõtkava juures. · Kaardi joonelemendid kaardi leppemärgid, mida kasutatakse antud mõõtakavas ilmnevate joonobjektide kujutamiseks, analoogiliselt pind- ja punktelemendid. · Geoid geomeetriline keha, mille pind on risti loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga. · Ellipsoid pind, mis tekib ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. o ei saa pinnale viia ilma moonutusteta · Projektsioonid o Mõeldi välja, et minimiseerida moonutusi o Moonduda võivad lõikude pikkused, joonte lõikumisnurgad, polügoonide pindalad.
b) dimensioonitud (mõõtkava mittearvestavad) 2. Joonobjektid: dimensioonilised ja dimensioonitud (tähistatakse: piire, kommunikatsioone, mingi objekti või nähtuse jaotus ruumis) Piirid (kahte asja eristav joon) saavad olla: a) pidevad - nähtus või objekt on ruumis pidevas muutuses b) diskreetsed - nähtus või objekt on ruumis täpselt piiritletud 3. Pindobjektid - üldjuhul on kõik dimensioonilised Ka siin eristuvad pidevad ja diskreetsed nähtused ja objektid samadel alustel mis joonobjektide puhul. 4. Sõnalis-numbrilised objektid - kõik kaardi peal olevad kirjed Numbrilised: parameetrid, enamasti koos teiste kaardiobjektidega Sõnalised: nimed või tähised, ka enamasti koos teiste kaardiobjektidega Sarnaselt 4 grupiks jaotatakse ka kaardi leppemärgid. 10. Eesti ala topograafilised kaardid ja kogu riiki hõlmavad temaatilised kaardid 20. sajandil. 11. Kaardi nomenklatuur, Eesti baas- ja põhikaardi nomenklatuur.
sulada. 11 · lokaliseeritud märgimeetod geomeetriliste, piktograafiliste, tähelis-numbriliste märkidega antakse edasi nähtuste 1) asukoht, 2) omadused · lokaliseeritud diagrammi meetod esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info 46. Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Joonobjektide kujutusviisid: · joonte meetod joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info · isaritmiline meetod nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO · dünaamiliste joonte meetod dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede liikumised)
kasutatakse nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset infot, 1 punkt esitab teatud väärtust). Lokaliseeritud märgi meetod (geomeetriliste, piktograafiliste, tähelisnumbriliste märkidega antakse edasi nähtuste asukoht, omadused). Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse mitmesuguste lokaliseeritud diagrammidega, d-m esindab mingit kindlat punkti, d-m esindab infot konkretse punkti kohta, kvantitatiivne info). 46. Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Joonte m-d (objektide puhul, millel ei ole M-list laiust, või laius ei väljendu antud M-s, nii kvalitatiivse, kui kvantitatiivse info kujutamiseks). Isaritmiline m-d (nähtused antakse edasi samajoontega, kvantitatiivne info kujutamiseks (õhurõhk, t, samakõrguse jooned)). Dünaamiliste joonte m-d (dün.nähtuste kujutamiseks, erineva jämedusega jooned,
lihtsalt lugeda täpseid väärtusi, aeganõudev tegemine, punktid võivad kattuda ja ühte sulada. b. Lokaliseeritud märgi meetod (geomeetriliste, piktograafiliste, tähelis- numbriliste märkidega antakse edasi nähtuste 1) asukoht, 2) omadused) c. Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info) 74. Nimeta joonobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus? a. Joonte meetod (joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info) b. Isaritmiline meetod (nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO) i. Kasutatakse, kui: nähtus on ruumiline või me tahame seda ruumilisena
tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm 2 ja teiste objektide puhul 10...50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega. Joonobjekt võib olla kõver- ja sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel, laiemad kui looduses. Punktobjektid on maatiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud)
erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm2 ja teiste objektide puhul 10…50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega. Joonobjekt võib olla kõver- ja sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel, laiemad kui looduses. Punktobjektid on maatiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise
Pindobjekti minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul 4mm²(tähtsamad objektid) ja teiste objektide puhul 10-50mm². Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised objektid on jõed, ojad jne; sirgjoonelised on kraavid, tarad elektriliinid jne.Tinglikud joonobjektid on näiteks administratiivpiirid, mis võivad olla nii kõverjoonelised kui ka sirged. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult laiemad kui looduses. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Seega ei ole võimalik neid kujutada plaani mõõtkavas. Tüüpilised punktobjektid on geodeetilised punktid, elektripostid, üksikud puud,tornid, kaevud jne. Punktobjekti kujutamiseks plaanil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter selle objekti keskpunktiga.
1) nimeobjekt e nime denotaat, s.o olend, ese või nähtus, mida nimega tähistatakse; 2) nimi (tähis) ise; 3) nimetamise akt e see, mille abil luuakse seos nime ja nimeobjekti vahel. Neist nimeobjekt huvitab nimekorraldust eeskätt sedavõrd, kuivõrd täpselt on see piiritletud. Kohanimede puhul on nt tähtis fikseerida nime nn toimeulatus, s.o kui suurt ala mingi nimega tähistatakse; raskusi võib nt olla soode, metsade ja muude pindalaobjektide, samuti jõgede, tänavate jm joonobjektide täpse ulatuse määratlemisel. Külanimede taastamisel on probleem see, kuhu ja kuidas tõmmata külade omavahelised piirid. Nimele e tähisele endale keskendub nimekorralduse põhitähelepanu. See tähendab nimede keelelise aspekti korrastamist: nimede normimine, s.o ühe kindla kirjakuju fikseerimine (õigekirjutus, nime transkriptsioon/transliteratsioon, murdeliste nimekujude arvestamine jne), nimede keelsus, nimesüntaks (struktuur, nt eesti asustusnimedele on
annaabi.ee 
