Suurim paindepinge = = 58 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,05 4 = 4 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid. Tala ekvivalentne arvutusskeem Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: · kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning · joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: aF = 0 aFb = 2,5 m ap1 = 0,625m ap2 = 1,875 m aFA = 3,750 m Pöördenurga võrrand: Läbipainde võrrand: Võrrandite algkujud: Pöördenurga võrrand: Läbipainde võrrand: Nende võrrandite abil saab arvutada iga ristlõike (mille koorndinaat on x) pöördenurga ja läbipainde. 3 Tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk
mõjuvad vaadeldava punkti ja koordinaatide alguspunkti vahel (siis H = 1) sidemeid, tekiks staatikaga määratud konstruktsioon. Osade sidemete 11.13. Kuidas määratakse painde universaalvõrranditesse koormuste (mõttelise) kõrvaldamisega moodustataksegi staatikaga määratud süsteem märgid (+/-)? Positiivseteks loetakse need koormused, mis tekitavad negatiivseid paindemomente (ja samal ajal positiivseid siirdeid) 11.14. Millist lisatingimust tuleb arvestada joonkoormuste korral painde universaalvõrrandite koostamisel? 1. Iga punkti siirete arvutamisel lähevad arvesse vaid need koormused, mis mõjuvad vaadeldava punkti ja koordinaatide alguspunkti vahel (H = 1); 2. Positiivseteks loetakse need koormused, mis tekitavad negatiivseid paindemomente (ja samal ajal positiivseid siirdeid); ehk põhiskeem: 3. Parameetrid v0 ja 0 on integreerimiskonstandid, mis arvutatakse 12.15
δy 235 Sδ = ≥[S ] = 4 δ max = 50 = 4,7 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga φ universaalvõrrandid. Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: • kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning • joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: −¿ FA ¿ aFA= 0 +¿ FB ¿ aFB = 3,5 m −¿ F ¿ aFC = 5,25 m +¿ p1 ¿ ap1 = 0 −¿ p2 ¿ ap2 = 0, 875 m +¿ p3 ¿ ap3 = 2,625 m −¿ p4 ¿ ap4 = 3,5 m Pöördenurga võrrand: 2 3 3
funktsiooni? puuduvad) on staatikaga määratud või 11.13. Kuidas määratakse painde staatikaga määramatu? universaalvõrranditesse koormuste märgid (+/-)? 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 11.14. Millist lisatingimust tuleb arvestada joonkoormuste korral painde 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud universaalvõrrandite koostamisel? tasakaaluasendid? 11.15. Kumb varras on paindel jäigem, kas 13.2. Mis on stabiilne seisund? terasvarras või samade inertsimomentide 13.3. Mis on indiferentne seisund? väärtustega vaskvarras? 13.4. Mis on labiilne seisund? 11.16
6.3.3.2. Näide. Joon-põikkoormus Koostada joonkoormusega painutatud konsoolse varda (Joon. 6.12) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. Painutavad joonkoormused on näiteks detaili omakaal, vedelike ja gaaside rõhk, liiva ja teiste puisteainete kaalud, mitmesugused jõuväljad jms. Joonkoormuste puhul eeldatakse, et koormuse intensiivsus arvutusskeemi tasapinna ristsihis on võrdne arvutusskeemi väärtusega ning ei muutu. Arvutusskeem Lõige p = 100kN/m A xL B
6.3.3.2. Näide. Joon-põikkoormus Koostada joonkoormusega painutatud konsoolse varda (Joon. 6.12) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. Painutavad joonkoormused on näiteks detaili omakaal, vedelike ja gaaside rõhk, liiva ja teiste puisteainete kaalud, mitmesugused jõuväljad jms. Joonkoormuste puhul eeldatakse, et koormuse intensiivsus arvutusskeemi tasapinna ristsihis on võrdne arvutusskeemi väärtusega ning ei muutu. Arvutusskeem Lõige p = 100kN/m A xL B
annaabi.ee 
