Vastupidi, estetistlik veendumus, et kunsti olemus on vormide vabas mängus, mitte ainult, et lubas, vaid lausa nõudis kunstnikelt originaalset käekirja. Looduslik aine oli põhiliselt ainult ettekäändeks kauni, isikupärase vormi loomisele. Enamik kunstnikke ja ka suur osa publikust harjus just sellel aastakümnel mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud, et "kuidas" on palju olulisem kui "mis". Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1930.a. tähendasid ka tarbekunsti esteetilise taseme tõusu ja selle kunstiala muutumist arvestatavaks vaimse kultuuri osaks. Funktsionalistlik esteetika ja Soome ning Rootsi eeskujud aitasid 1930.a. alguseks jõuda lihtsamate, selgemate, materjalipärasemate vormideni. Keraamikas oli
Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega. Mõlemat suunda ühendas oma loomingus Otto Six. Kokkuvõttes võib öelda, et 1930.a. domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 17. Kuidas muutus E. Viiralti looming 1920ndatel ja 1930ndatel. Näited 1943 oli ta muutunud realistlikumaks, murelikumaks. Näib, nagu oleks Pariisis 1920. aastatel toimunud Wiiralti arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses võimas kolmik "Põrgu" (1930-1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort,
Vastupidi, estetistlik veendumus, et kunsti olemus on vormide vabas mängus, mitte ainult, et lubas, vaid lausa nõudis kunstnikelt originaalset käekirja. Looduslik aine oli põhiliselt ainult ettekäändeks kauni, isikupärase vormi loomisele. Enamik kunstnikke ja ka suur osa publikust harjus just sellel aastakümnel mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud, et "kuidas" on palju olulisem kui "mis". Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1930.a. tähendasid ka tarbekunsti esteetilise taseme tõusu ja selle kunstiala muutumist arvestatavaks vaimse kultuuri osaks. Funktsionalistlik esteetika ja Soome ning Rootsi eeskujud aitasid 1930.a. alguseks jõuda lihtsamate, selgemate, materjalipärasemate vormideni. Keraamikas oli silmapaistvam Valli Eller (1906 1963), portselanimaalis Aino
originaalset käekirja. Looduslik aine oli põhiliselt ainult ettekäändeks kauni, isikupärase vormi loomisele. Enamik kunstnikke ja ka suur osa publikust harjus just sellel aastakümnel mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud, et “kuidas” on palju olulisem kui “mis”. Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele – tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1. Arte-deco ja uusasjalikkus, Pariisi taastulemine Uusasjalikke portreid maalis ka Juhan Muks. "Pallase" ja üldse eest 1920. ndate graafikat mõjustuas rohkem uusasjalikkuse veristlik variant. Domineeris saksa ekspressionismile omane nurgeline ja must-valge kontraste rõhutav , tihti robustne stiil. 1
annaabi.ee 
