Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis aimavad järgi tikandit. Botticellit võlus ornamentika ja stiliseeritud mustrid. Sellest annavad tunnistust ka Venuse ümber kujutatud taeva taustal välja joonistuv lehestiku halo, lillevaip ning kuldsete puuviljade muster rohelise lehestiku foonil. Flora taga käib Chlorise flirt Zephyrosega. Kui Zephyros Chlorisesse armus, jälitas ta ehmunud nümfi ning võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab maalil- ehk küll veidi otsitult- Flora saamislugu. Botticelli prunniskõhuline vallatu armastusjumal Cupido on kontrastis teiste figuuride pühalikkuse ja sihvakusega
Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis aimavad järgi tikandit. Botticellit võlus ornamentika ja stiliseeritud mustrid. Sellest annavad tunnistust ka Venuse ümber kujutatud taeva taustal välja joonistuv lehestiku halo, lillevaip ning kuldsete puuviljade muster rohelise lehestiku foonil. Flora taga käib Chlorise flirt Zephyrosega. Kui Zephyros Chlorisesse armus, jälitas ta ehmunud nümfi ning võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab maalil- ehk küll veidi otsitult- Flora saamislugu. Botticelli prunniskõhuline vallatu armastusjumal Cupido on kontrastis teiste figuuride pühalikkuse ja sihvakusega. Legendi kohaselt on ta silmad seotud- armastus on ju
lendas, saatis ta meile keskusesse pildid, kus oli kaks pikka, no üks oli pikem, valgustatud säravat triipu,» räägib väliseestlane ja NASA endine töötaja Jüri Kork raamatus «Balti kett». «Selle pikema kohta hüüdis üks selles saalis: «Näe, Hiina müür!» Teise triibu kohta tõusin mina püsti ja hüüdsin: «Näe, Balti kett!» Kõik vahtisid mind. Eks ma siis seletasin neile, et see Soome lahe äärest üle Eesti, Läti, otsapidi Leetu kuni Vilniusse joonistuv pidev valgustatud joon ongi autotulede ja muude valgusobjektide rida MRP 50. aastapäeva puhul.» Filmimas käidi helikopteriga Olav Osolin (tollal firma Maurum ERF [Eesti Reklaamfilm] Video peatoimetaja) meenutab, et unikaalsed videokaadrid, mis üle maailma läksid, said nad helikopterilt. «Eestis oli Tallinna lennuväljal tollal ainult üks väike helikopter, mille tellisime video tegemiseks. Ühtegi lendajat aga polnud, need toodi alati Lätist ja Valgevenest. Tollal oli
populaarsed. Uuritust alast natuke väljapoole, idas suunas jääb tennisväljak, mis on aga kasutuses vaid soojamatel kuudel. Üheks oluliseks rekreatsioonelemendiks on läbi mikrorajooni kulgev asfalteeritud jalgrada (vt Joonis), mis viib ühes suunas Lauluväljakuni ja teises suunas kaugemale Lasnamäe poole. Rada kasutavad väga aktiivselt tervisesportlased ja muidu jalutajad. Homogeensed piirkonnad Kõige suurem ja selgemini välja joonistuv on rajooni ümbritsev tühermaa. Ala siseselt on peamisteks alampiirkondadeks paneelmajade külg külje kõrval paiknevad hoonetekompleksid. Rajooni keskel võib välja tuua kaks selgelt välja kujunenud ala: parkla ja Katleri park. Läänepoolne külge hõlmab enda alla suures ulatuse Katleri gümnaasiumi maad. Joonis 5 Olulised liikumisteed, sõlmpunktid, maamärgid ja barjäärid Liikumisteed, sõlmpunktid, maamärgid ja barjäärid (vt Joonis 5)
juba see geomeetriline selgus iseenesest rahuldab silma. Selles on kindlust ja osade koordineeritust, rahulik, alumine horisontaal on rõhutatud, külgtahud ümbritsevast ruumist teravalt eraldatud, kõik jõud kontsentreeruvad tipus. Püramiidi mõjukas, suurejooneline paatos avaldub selles, et tema paljud tuhanded kivikuubid ja kogu ta peaaegu poolteistsaja meetri kõrgune määratu mass on allutatud lihtsale ja selgele valemile. Sinise taeva taustal joonistuv ehitis kaotas nagu oma materiaalsuse ja mõjus peaaegu lameda immateriaalse siluetina, seinale joonistatud hieroglüüfina. Kõik ebakindel ja vankuv oli võõras täpsetele vormidele, ehitis harmoneerus hästi maa loodusega, ereda päikesega ning otsekui noaga valgusest ära lõigatud varjuga, Egiptuse taevaga, mis ei tunne hämarust ning mis vajub kohe pärast päikese loojumist pimedusse.10 Kokkuvõte 10 M.V.Alpatov ,,Kunsti ajalugu", 1973, kirjastus ,,Kunst", Tallinn
annaabi.ee 
